Maasikad España’st!

Ma olen kirjutanud mitmeid kordi miks mitte osta Hispaania puu-ja köögivilju! Silmas pean neid, mida odavalt supermarketites müüakse. Kuna midagi pole muutunud, võib seda teemat meelde tuletada!

Puutusin esmakordselt Hispaania maasikate teemaga kokku aastatuhande algupoole Prantsusmaal. Oli aprillikuu ja supermarketis müüdi odava hinnaga ning ka väljanägemiselt kenasid maasikaid. Hakkasin neid juba ostukorvi tõstma kui mind peatas üks härra, öeldes et ma mingil juhul ei ostaks Hispaania maitsetuid mürgimaasikaid, et oodaku ma veel kuu ja müüki tulevad kohalikud maasikad. 

Vaade “maasikalinnakule”

Paar aastat hiljem sattusin ma Huelvasse, maailma “maasikatööstuse” pealinna(Hispaania on maailma suurim maasikate eksportija) ja see plastikuga kaetud hiigellinnak šokeeris mind. Kui keegi loodab, et kaubandusvõrgus müüdavaid Hispaania maasikaid on hellitanud Andaluusia päike, siis on ta sügaval eksiteel- maasikad kasvavad suurtes kilest tunnelkasvuhoonetes ega ole päikesekiirtega otseselt iial kokku puutunud. Sellest reisist alates ei häiri mind mitte ainult taimekaitsevahendite jäägid Hispaania maasikates, sest sellest patust pole puhast ühegi riigi põllumajandustootjad (maasikas on paraku see kultuur, mis on haiguste suhtes eriti tundlik ja seetõttu pihustatakse neid pestitsiididega mõõdutundetult).  Euroopa Toiduohutusamet(EFPA) on mitmeid kordi avaldanud muret, et just maasikatel leitud pestitsiidide jäägid, ületavad EL lubatud piire.

Hispaania maasikate puhul häirib mind pigem asja eetiline pool.  On avalik saladus, et  Huelva on Euroopas asuv orjatöölaager, millele ÜRO on korduvalt tähelepanu pööranud ja oma raportitega Hispaania valitsuse poole pöördunud. Olukord pole palju  muutunud ning pandeemiaga seoses on sealse võõrtööjõu olukord veelgi hullemaks läinud. 

Eriri õõvastav oli lugeda ÜRO inimõiguste raportit eelmise aasta ehk 2020 suvest, kus öeldakse, et hooajaliste võõrtöötajate kaitse Huelvas on COVID-19 pandeemia ajal täiesti tähelepanuta jäetud. Samal ajal kui Hispaania oli viiruse leviku tõkestamiseks end lukustatud, pandi tuhanded hädavajalikeks töötajateks peetud ja sissetoodud võõrtöötajad tööle,  ilma elementaarsete hügieenimeetmete- ja kaitsevahenditeta. Töötajate elamistingimused olid alla igasuguse arvestuse ning neil puudus juurdepääs tervishoiuteenustele ka haigestumise puhul. Seadusega kooskõlas oli 15000 töötaja kohta vaid 0,1 % lepinguid. 

 Eluaset hooajatöölistele ei pakuta ja nii on tekkinud ümber kasvuhoonete hiigelslummid- kättesaadavatest vahenditest nagu papitükid, kaubaalused ja kasvuhoonete kilejääkidest on kokkuklopistud kastid kus elavad inimesed. Puudub vesi, kanalisatsioon, elekter. 

Huelvas valitsev olukord on teada juba aastakümneid, kuid EL on puudunud tahe midagi ette võtta. Lugesin Saksa ajalehest Rohelise partei  saadiku Daniel Freundi arvamust, et  EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on toetada põllumajandusettevõtteid ja selleks pumbatakse sektorisse igal aastal ligi 60 miljardit eurot. Nendes põllumajandusettevõtetes töötavate inimeste töötingimusi pole toetuste kavas isegi mainitud. See tähendab  sisuliselt seda, et praegu valitseb EL selline pöörane olukord, kus meil on loomadel parem kaitse kui mõnel samas farmis töötaval inimesel.

Aastal 2017 läks üksikisikuna Hispaania maasikakasvatajate vastu sõtta Prantsusmaa mahetalunik Jean-Claude Terlet, kes esitas  Euroopa Komisjonile kaebuse Hispaania riigi vastu, milles ta palus komisjonil uurida, et kas Hispaania riik pigistab silma kinni Euroopa Komisjoni poolt keelatud taimemürkide kasutamise osas Andaluusia põllumajanduspiirkonnas. Hr. Terlet pidas seda ebaausaks konkurentsiks ning palus komisjoni sekkumist. Ta viitas oma kirjas 2013. aastal  Belgias asuva labori Fytolab läbiviidud  Future Generations uuringu, mis tuvastas, et Hispaania maasikad olid 100% ulatuses pestitsiidide jääkidega saastunud. Uuritud proovidest leiti 37 erinevat molekuli , sealhulgas leiti 8 endokriinsüsteemi kahjustajat.

Komisjoni nimel andis minu jaoks äärmist pettumust valmistava vastuse hr. Vytenis Andriukaitis, milles ta sisuliselt vastas, et liikmesriigid peavad seiret ise tegema ja kui avastavad kõrvelekaldeid, siis sellest ka koheselt raporteerima. Ta ütleb, et komisjon uuris tema käsutuses olevat teavet ja leidis, et ükski 2014 ja 2015 aasta liikmesriikide poolt testitud ja komisjonile esitatud raport ei viita sellele, et Hispaania maasikad ületaksid ülalnimetatud ainete jääkide piirnorme.

Samas, aasta 2016 andmetel, oli just Hispaania Euroopa suurim pestitsiitide sisseostja, kuid mainin veelkord, et Hispaania maasikate suurim  probleem on ikkagi ebaseaduslik tööjõud, keda koheldakse 21 sajandile mittevastavalt.

Huelva maasikad olid 2017 aasta suvel Rungise rahvusvahelisel toiduturul müügil 60 senti kilo, härra Trelet küsis oma mahemaasikate eest 8 euri kilo, sest odavamalt ei tule kasvatamine välja ning ma mõistan täielikult  härra nördimust. Tsiteerides klassikuid “Kusagil struktuurides on kallutatud jõud”, sest igaühte peaks see mõtlema panema-kuidas saab toota maasikaid kilohinnaga 60 senti? 

Minu arusaama järgi peaksid suured kaubandusketid nagu Lidl, Tesco, Aldi, Carrefour jne, esimese sammu tegema, sest kui hiigelsuured supermarketid ei ostaks ebaeetiliselt toodetuid põllumajandustooteid, siis oleks probleem ammu lõpetatud. 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.