Merikukk, inglise keeles red gurnard, prantsuse keeles le grondin, kuigi Provence’is kutsutakse seda kala galinette’iks, portugali keeles ruivo. Elab Atlandi ookeanis, Vahemeres ja Mustas meres. On suure pea ja suurte silmadega silindrilise kehaga kala. Keskmiselt nii 30 cm pikk, kuid on ka suuremaid. Võib kasvada kuni 47 cm pikaks, ütleb wikipedia.

Värvus erkroosast hallikaspunaseni.

Merikukk ei ole kala, mida toidukohtade menüüst leida võiks. Portugalis kus teda aegajalt kalapoes ja turul müüakse, kasutatakse merikukke enamasti nagu Prantsusmaalgi bouillabaisse tüüpi hautistes, mida Portugalis caldeiradadeks kutsutakse, koos teiste “väärikamate” kaladega. Kalur neid spetsiaalselt ei püüa, kalad jäävad võrku näiteks krabipüügil.

Tegelikult on merikukel väga hõrk valge liha ja kalurid ise hindavad kala väga. Meenutab tekstuurilt ja maitselt heiki. Assooridel võib kala isegi restorani menüüst leida. Mandril paraku enamus inimesi ei tea kala nimegi.

Eile vaatasin ühest silmanurgast Julie kokasaadet (mu absoluutne lemmik kokasaade!) France3 telekanalilt ning Julie oli külas ühel Marseille kaluril kes jagas oma pereretsepti merikukest. Mul hakkas suu vett jooksma kui näidati lähikaadreid küpsevast toidust ja sõitsin otsejoones Costa Nova kalaturule. Kahjuks kellelgi “ruivot” pakkuda polnud. Olin väga pettunud ja mõtlesin, et hea küll siis, käin oma kodupoest läbi, ostan ükskõik mida, et Eesti Laulu kõrvale midagi näksida ja voilà- seal nad olid-merikuked, kilohinnaga 4.50, oma kodupoe kalaletis! . Lisaks pudel veini, tomatikonserv, peterselli. Kokku läks alla 5 eurot poes. Kodus oli olemas oliiviõli, küüslauk, sibul, safran ja spaghettid. Loorber ja linnupipar aiast võtta.

Kuigi ma ei ole riisi- ja pastatoodete fänn, siis tomatipõhjased kastmed lihtsalt sobivad ideaalselt just pastaga. Pasta ei domineeri selles toidus, mina keetsin endale umbes veerand tavaportsu- lihtsalt et kastet paremini “kokku koguda”.

Safran mis on Provence’i köögi üks iseloomulikumaid maitseaineid, on nagu täpp i’l ja kindlasti mitte safranit ära jätta.

Spaghettid merikukega 4-le.

• 2 merikukke – 600 g kala, kui on väiksemad, siis igale sööjale 1 kala. Laske kalamüüjal kalad puhastada.
• 3 sibulat
• 2 loorberilehte
• 6 küüslauguküünt
• 1 punt peterselli
• 1 g safranit. Kui on pulber, siis teelusikatäis
• 2 klaasi valget veini
• 1 suur purk (750gr) kooritud timateid
• 1 pudel(50cl) tomatipüreed (pulpi)
• 50 ml (3 spl) d’huile oliiviõli
• 2-3 linnupipart
• sool
• Spaghetti kogus valige ise, kas tahate palju pastat süüa või on pasta kastme toetamiseks.

Tee nii:

1. Prae madalas paksupõhjalises potis soolaga maitsestatud merikuked kuldseks. Kasuta oliiviõli! Samal ajal koori sibulad ka küüslauk ja haki sibul rõngasteks ja 4 küüslaugu küünt seibideks.
2. Kui kalad valmis, tõsta kalad vaagnale ootama ja samasse õlisse pane sibularõngad. Kui sibul hakkab kuldseks muutuma, lisa küüslauk, noa seljaga puruks litsutud linnupipar, loorber, pool petersellikogust hakituna, safran, tomatikonservid, vein.
3. Maitsesta soola ja pipraga, sega ja jäta tasasele tulele kaane alla ni tunniks kuni 1,5 tunniks hauduma. Keeda teises potis spaghtettid (al dente)
4. Kui kaste valmis, pane kalad kastme peale ja laske veel umbes 10 minutit haududa. Lisa spaghettid, sega kastmega läbi.
5. Samal ajal valmista persillade- haki ülejäänud petersell, küüslauk. Pane kausikesse ja kalla peale hea oliiviõli. Provence’is annab just persillade selle õige toidu aksendi.
6. Serveeri! Naudi hea valge veini või miks mitte ka mõne Provence’i rosé’ga.

Ülemine foto Les Carnets de Julie veebilehelt