Kreeka kuulub  nende väheste maade hulka Euroopas kus ma käinud ei ole ning eheda kohapealse Kreeka köögiga kokkupuuted seega puuduvad. Samas olen käinud Bulgaarias ja Türgis, mille köögid üsna sarnased on ning toiduhuvilisena pole Kreeka köök  võõras- kodus armastan tihti Kreeka lainetele kalduda. Väike Kreeka salat, moussaka, spinati-feta pirukas, tomatikastmes lihapallid, taramasalata etc.  Nagu Vahemere köök ikka, on see lihtne ning põhineb värskel  kohalikul toorainel , seega võib kodus saavutada hea tulemuse, aga Kreeka päike ja esiemade edasiantud nipid jäävad toidust ikka puudu 🙂

Lisaks on mul kokkupuuted Kreeka köögiga Pariisi Ladina kvartalis kus on sadu Kreeka restorane ja ma olen isegi ühes neist näinud einestamas Nikost, kuulsat Prantsusmaa saatejuhti, otsesaadete kuningat (momendil Le Voice saatejuht) kes on nagu nimigi reedab, Kreeka juurtega pariislane. Peab küll ütlema, et see seik on mind mõjutanud ja edaspidi olen just selles restos käinud.

Kui ma 2000 aastate algul Pariisi tihedalt külastasin, siis mulle vahel isegi meeldis see täiesti teistsugune atmosfäär Ladina kvartalis. Samas on piirkond üks suurimaid turistilõkse, mida mina oma elus näinud olen. Kreeka rahvarõivasse riietunud lärmakad restoraniomanikud ja managerid püüavad tänavalt inimesi  üsna agresiivsel moel”- igal oma müüginipp “sisse tõmbamiseks”, kes pakub tasuta aperot, kes elavat muusikat ja sirtaki tantsu. Veidi jokkis turistile võib see ju isegi meelelahutuslik ja tore tunduda kui sind söögilaua tagant tantsima veetakse või siis taldrikuid põrandale kildudeks pillutakse.  Pariis on vist ka ainuke koht, kus Kreeka köögiga restoranidel hästi läheb. Saksamaal, vähemalt  meie kodukandis on täielik Itaalia restoranide võidukäik ja kuigi meil on Weingartenis ka Kreeka restoran, ei tea ma kedagi meie tutvusringkonnast, kes seal käiks.  Sama oli ka Tallinnas meil üle tee Pikal tänaval üsna tükk aega tegutsenud Kreeka restoraniga- nad ei suutnud kuidagi mind veenda, et nad südamest kuulsat Hellase kööki Eestise pakkuma tulid, pigem püüdsid tee peal õllega turisti..

Pidin Kritharakist, kreeklaste pastast, rääkima. Jäi silma poeriiulil ja esimese hooga mõtlesin, et tegemist riisiga.  Lähemal vaatamisel selgus, et tegemist on speltajahust pastaga (on olemas ka odra variant), sobib suurepäraselt just tomatikastmega, mille sees teda soovitatakse keeta. Krithariki ei ole nagu Itaalia pasta, mida serveeritakse al dente- Kreeka pasta vajab valmimiseks vähemalt 15 minutit keetmist, üle ei tasu keeta, aga poolkõvaks jätmine ei anna midagi, pigem on ebameeldiv. Sobib hästi suppidesse, hautistesse. Maikuu Cuisine Actuelle ajakiri soovitas nn. ühepajapastasid. Kritharaki sobib sellesse nagu rusikas…..

Soovitan soojalt proovida – lihtne valmistada ja maitsev!