Pikk ja peenike nagu aeduba, armastab see iidne taim ehk “valevetikas” mereõhku ja seetõttu võib teda leida just merede-ja ookeanite läheduses, kus ta on oma juured kinnitanud  kivi- või kaljupragudesse.

Eestis leidub teda rannasoolakutel ja üleujutatud lääneranniku piirkondades ning läänesaartel. Prantsusmaal näiteks lisaks Atlandi ja Vahemererannikule, võib leida soolarohtu ka Alsace’i , Lorraine’i ja ka Camargueäi soolakaevanduste vahetus läheduses.  Nord-Pas-de-Calais regionis on taim suisa looduskaitse all.

Soolarohi on rikas mineraalainete poolest , sisaldab rohkelt joodi ja vanad prantslased väljutasid selle taime abil neerukivisid.

Just joodi sisaldus on see, miks seda taime tasuks tarbida.  Ma usun, et teda on moekamates toidukauplustes ka saada.

Valevetikas on ta seetõttu, et kuigi tal on pigem vetikale omane maitse ja kasvab ka mere läheduses, on tegemist rebasheinaliste sugukonda kuuluva taimega. Tuntumad rebasheinaliste perekonda kuuluvad taimed on näiteks  punapeet, hanemalts, kinoa ja spinat.

Söödav soolarohi on üheaastane taim (mitmeaastased sordid on väga mõrudad) mis Prantsusmaal  hakkab kasvama sügise lõpupoole  ja vaikselt vegeteerib kogu talve.  Esimene oksad  moodustuvad varakevadel ja siis on taim umbes  6-8 cm. pikk .Küpsena, hakkab taim puitumam, kuid  otsavõrsed on endiselt söödavad ja taim võib  venida kuni  30 cm. pikkuseks.

Augusti lõpupoole tulevad taimele väikesed õied ja soolarohi hakkab meenutama kanarbikku..Siis moodustuvad seemned  ja taim kuivab.

Sali-sool ja cornia-sarv ehk siis soolasarv on tulnud taimekujust, mis meenutab pikka sarve ja olles samal ajal soolane.

Soolarohu tuhka on iidsetest aegadest peale kasutatud  seebi ja klaasi valmistamisel. Näiteks kuulus Süüria- Aleppo seebi  koostiaine on saicornia tuhk. 14 sajandil kasutati salicornia tuhka ka ühe komponendina klaasi valmistamisel.

Mais-juunis võib soolarohtu nautida toorelt, hiljem muutub taim pisut mõrudaks ja teda tuleks mõned minutid vees blanšeerida, et kõrvaldada liigset kibedust ja soola.

Soolarohi on sobiv kaaslane kõikidele mereandidele, kuid sobib ka lisandiks valgele lihale, suppide ja quiche’ide koostisesse.

Klassikalised Prantsuse retseptid kus soolarohtu kasutatakse on, makrelli tartar, kartuli-soolarohu salat aioliga, tabboulehh soolarohu ja merevetikatega.

Tigus me paneme soolarohtu(kui meil teda saada õnnestub) tuunikala tartari juurde- sel suvel  on soolarohu varustamisega hästi  olnud. Kuigi me asume lahe kaldal ja ma olen rannas soolarohtu otsinud, pole minu silm seda Pädaste rannas tuvastanud, siis meie soolarohi ei ole Eesti päritolu, vaid pärit Itaaliast.