Mis on pisco?

Pisco on Peruu ja Tšiili viinamarjapõhine destilaat ( eau-de-vie või hispaania keeles aguardiente), mis  on kahe maa vahel kõvasid pingeid tekitanud. Mõlemad riigid väidavad pisco olema originaalis just nende oma ja et teine maa on neilt selle “varastanud”. Ma küll päris hästi aru ei saa, mida  täpselt varastada on- igal pool maailmas tehakse puskarit, aga vaidlus käib nimelt selle üle kes hakkas viinamarja puskarit varem just piscoks nimetama.

Mina käisin Tšiilis 2012 ja jõin esimest korda pisco sour’i ja sain pika loengu osaliseks, et antud kokteil on sündinud Tšiilis, nii nagu piscogi ning peruulased on lihtsalt vargad. Wikipedia seda juttu ei kinnita ja väidab, et kokteil sündis siiski Peruus.

Täna lugesin jällegi pisco uudist  ja nimelt  Tšiilist oli leitud arhiividokument, mis kinnitab, et pisco on Tšiili oma. Leiti dokumendid aastast 1773, milles  kinnitati, et Tšiili müüs Hispaaniale piscot. See on sajand varem kui Peruus sõna pisco kasutusele võeti. Dokumentidest on selgelt aru saada, et pisco all mõeldakse brändit ( eau-de-vie). Lisaks viitavad Tšiili ajaloolased, et kaubamärki “pisco”  hakati Tšiilis pudelitele märkima aastal 1882. Peruul on tõendeid pisco siltide kohta alles aastast 1922.

Avastus pani muidugi kohe Peruud, kes peab piscot oma rahvuslikuks uhkuseks, reageerima: Pisco ajalugu algab Hispaania kolonisatsiooniga 16-l sajandil,  kui hispaanlased istutasid viinapuud Andidesse. Peruu ajaloolased väidavad- see on Peruu, kes “leiutas” pisco. Nad viitavad, et  algul  ei kasutatud sõna piscot nimetusena, vaid öeldi aguardiente de pisco (aguardiente- põlev vesi) Kuid pisco on raudselt Peruu sõna- neil on vetehaldjas Pisco ja samuti geograafiline asukoht- Pisco sadam jääb Peruu aladele.

Tšiili ajaloolased lükkavad peruulaste väite ümber, öeldes, et üks asi on aguerdiente, teine asi on pisco. Peruus tehti nn. põlevat vett ehk alkoholi, mis saadi viinamarjaveini destilleerimisel. Kuid sel riigil pole dokumente enne aastat 1825, mis kasutab mõistet “pisco”. Järelikult on pisco Tšiili oma.

Täiesti kummaline sõda kahe riigi vahel, kes on otsinud õigust isegi  Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonist.  Näiteks ei kakelda selle pärast, kus maalt on pärit kartul või Ladina Ameerika riikides tuntud magustoidu üle, millel  nimeks  Suspiro limeñ (Lima ohe).

Pisco sour on mõnus kokteil ja meil Tigus ka saab, kui Ineselt ilusti küsida . Meie pooli ei vali, kas õigem on Tšiili või Peruu tulivesi. Maitseb ta hästi!  Salud!