Kui eelmine nädal oli täiuslik oma päikesepaiste ja soojakraadidega, siis nädala lõpus keeras ilm ära ja nüüd sajab troopilist vihma- isegi kui moment ei saja, on õhuniiskus 100% ning saad ikkagi märjaks ja kui sajab, siis ikka kohe kallab.

Sellised ilmad sobivad rohkem tubasteks tegevusteks nagu kohvikud ja muuseumid. Ma sean siin ennast juba mitu päeva Ilhavosse minekuks, kus on bacalhau muuseum.  Pidi olema huvitav- väljas muistsed tursapüügilaevad, basseinis ujuvad ka ehtsad tursad ja näidatakse kuidas see tursa soolamine käis vanasti ja kuidas ta käib nüüd. Vaatamata sellele, et tundub põnev, pole ma end kalamuuseumiks konditsiooni saanud.

Kaks suuremat karnevali rongkäiku Ovaris jääti samuti halva ilma tõttu ära ja eile võis juba teleuudistest kuulda, et Ovaris otsustas rahvas ehitada suure angaari, et ilmaolud nende aasta aega õpitud sambasamme ja investeeringuid kostüümidesse tulevikus segi ei saaks lüüa.

Vihmane ilm on restoranid-baarid taas rahvast täis toonud. Vastupidiselt eestlastele, kes halva ilmaga välja ei taha minna, ei suuda portugaallased kehva ilmaga kodus olla- stress tuleb peale!  Ma ise arvan, et põhjus on paljugi selles, et enamus inimeste majades puudub küttesüsteem ja niiske ilmaga on kodus vastik ja külm olla ja seega minnakse tascadesse, kus kamin köeb, on soe, on inimesi, kellega suhelda.

Avastasin ka enda jaoks supermaitsva lehtvilja, mille portugali keelne nimetus on grelo ja inglise keeles väidab wikipedia ta nimi olema rapini, Rübstiel saksa keeli. See taim meenutab veidi lehtkapsast, veidi spinatit, kuid tegemist on broccoli sugukonda kuuluva taimega.  Portugali, Galicia ja Itaalia köögis on see taim tegija.

Mul siin pilt ka olemas grelo’st:

Kuna paljud teavad, et me siia kanti maja otsime ja küsivad, kas ja millal, siis vastan- jah, on üks maja, mille pärast ma nüüd veebruaris siia sõitsin. Kas kaubaks läheb, ei tea veel- tahaks hinda veidi alla ja kuna on ka teisi huvilisi majale, siis ei pruugi  müüja valik sugugi olla meie, kellele müüa. Meil on küll palju eeliseid, aga ma ei tunne ennast sugugi veel majaomanikuna. Kinnisvara portaale jälgides, võib tunduda, et kogu Portugal on müügis, kuid hea asukohaga ja headele majadele on ikka mitu ostja kandidaati ja päris sellist maja, et “ma sureks kui seda maja kohe endale ei saaks” pole ka veel kohanud 🙂

Väike galerii pilte viimaste päevade tegevustest ehk söömistest: