Hiljuti lõppes kuulus kokkade olümpiaks peetav Bocuse d´Or, kust Eesti tuli tagasi väärika 14-da kohaga. Ma aravan, et see on hea koht  ja küll kunagi jõuame ka esimese 10 hulka.  Kokale, kes sinna võistlema saab, on see kindlasti elu suursündmus ja kokad lähevadki sinna esindama oma maa parimat toorainet ja oskusi.

Mis aga silma ja kõrva kriipima jäi ja  kõik, kes jälgisid otseülekaanet võistlustelt ja kel vähegi kriitilist silma, pidid märkama,  mis püha silmakirjalikus valitseb ka sellel “olümpial” .  Paberil  on kõik ilus ja intrevjuud on väga  suurejoonelised- ülistavad kohalikku hooajalist toitu. Kokad meenutavad kõigile, et tähtsaim on tooraine ja veelkord tooraine. Viimastel aastatel üha enam kuuldud mõisted: farmist otse restoranikööki,  väiketootjad, naturaalne, mahe, bio, kohalik  etc. Ilus!  Aga kogu see väga õige jutt muutub hetkega jamaks, kui silm peatub  ürituse sponsorreklaamidel.  Tegelikus on see, et kokk, kes räägib kohalikust ja mahedast, kannab oma kokakuuel või mütsil mõne tuntud maailma rämpstoitu tootva  suurfirma logo.

Metro, tuntum toiduainete suurtööstus, mis on viimastel aastatel nagu katk Prantsuse restoranides ja Prantsuse restoranikultuuri allakäigu põhjus – selle firma logosid, kannavad kõik võistlustest osavõtjad ja kohtunikud.  Minu silmad pidid küll katki minema. Mis see siis täpselt on- eesmärk pühendab abinõu või siis hoopis järsku nagu nõukaajal astuti parteisse, et seda sisemiselt õõnestada?

Kõnevoorudele ja seminaridele oli kutsutud suurtootjate kõrvale  paar väiketootjat, et protokolli saaks ikka kirja, et osalised väiketootjad  ja Nespresso oli kohale toonud paar blogijat, kes sündmust moodsalt kajastasid( fashionistade ja  foodistade ajastu ei ole veel läbi, kuigi ennustati, et see moehullus saab otsa) aga kui pildikeelt vaadata, siis see aukohale tõstetud väiketootja välja küll ei paistnud. Mitu väiketootjad leiad allolevalt pildilt, kus promotakse ürituse partnereid:

Mis jääb auhinna galal silma? Kas kuidagi tuuakse esile võitjariigi eripärasid? Ei- Chef firma on trükitud koka kraele, mütsi peal ilutseb Metro.

Nespresso ei jää Metro´le kuidagi alla, kokad saavad poseerida Nespresso põlledega:

Ja heidkem ka pilk korra võistlevate kokkade boksile, kus tööd tehti

Nüüd tulles oma postituse pealkirja juurde, siis lihtne vastus oleks, et maailma tippkokkade võistlus ei peaks promoma rämpstoidu kultuuri ja selle pealt miljardeid teenivad kapitaliste. Keegi peab raha andma, selge see- aga miljardärfirmad, kes tegelevad toidu, mida inimene mitte sööma ei peaks,  tootmisega, võiksid selliseid üritusi hakata rahastama heateona, mitte trügides pildile.

Head meelt teeb see, et inimesed muutuvad iga aastaga järjest teadlikumaks ja selline piinlik lausreklaam riivab ja haavab paljude inimeste tundeid ja veendumusi. Vana põlvkonna tippkokad/kohtunikud on ennast liiga sügavale süsteemi sisse mässinud ja kindlasti selle eest ka palju meelehead saanud ja nendelt mingit kannapööret ei tule. Päris piinlik on vaadata kunagi milleniumi kokaks ristitud Joël Robuchoni promomos samuti Mondogastro firmat “Metro”. Peab lootma, et uus põlvkond suudab selle mitmepealise lohe nagu rämpstoidu tööstus seljatada ehk aru saada, et kõrgkulinaaria ei käi kokku odava tööstusliku toiduga. See on jabur kui lubate!

Rämpstoidu tootjate “sugupuu”

Lõpetuseks üks kena filmiklipp, üks katse inimesi järelemõtlema panna:

Soovin kõigile rohkem avatud silmi ja kriitilist meelt  toidumaailmas ringi reisides. Turundust ja silmakirjalikust on meie ümber liiga palju, vaadake ringi kasvõi blogide maailmas. Kas see millest blogija kirjutab, on ikka vastuvuses sellega, mis reklaamid tal blogis ümberringi säravad (ma ei pea silmas vaid kohalikke blogisid, vaid eelkõige maailmas tuntud kulinaariategelaste omasid) Selliste väärtustega paremat maailma ei ehita.