Kui Michelini maailmas võimutsevad just Prantsuse restoranid, siis  The World´s 50 Best konkurssil  ei õnnestu ega õnnestu  Prantsusmaal ennast esikümnesse saada ja seega on alati pärast iga-aastast auhinna tseremooniat huvitav lugeda just Prantsuse ajalehti ja blogisid, mida arvatakse.

Tundub, et sel aastal on ka Prantsusmaa tüdinud või siis ei pea seda üritust eriti olulisekski, et midagi väga emotsionaalset arvata.

Kõrgemailt hinnatud Prantsuse restoran oli  alles 11-l kohal- selleks Mirazur, mis asub  Mentonis. (Saksamaa on 12 kohal- Vendôme, Bergisch Gladbach)

Le Monde on kirjutanud informatiivse teksti, et sel aastal esikohal jälle Noma, kelle chef René Redzepi  tänukõnes tänas oma naist, kes ootab nende kolmandat last ja istus saalis.  Siis tuuakse välja Prantsuse restoranid, kes 50 hulka said ja nendeks on:

Mirazur (Menton) -11 koht

L’Arpèged’AlainPassard (Pariis) -25 koht

Le Chateaubriand (Pariis)-27 koht

L’Atelier Saint-Germain de JoëlRobuchon (Pariis)-31 koht

L’Astrance du chef Pascal Barbot (Pariis)-38 koht.

Artikli lõppu on pandud nn. joonealune selgitus, kus siis öeldakse: Loe meie selgitusi, kas Prantsusmaa üldse enam maailma kulinaarias kaasa räägib? Ja vastus on selline ei midagi ütlev, aga samas kõikeütlev:

See ajakirja “Restaurant”  ja San Pellegrino korraldatud nimekiri ja hindamise süsteem ja metoodika on Prantsusmaal olnud alati kõva kriitika all. Samas ei saa keegi tänapäeva maailmas eitada  äri- ja meediatööstuse võimsat mõju. Edetabel põhineb 900 rahvusvahelise ekspredi, peakoka ja toidukriikute häältel. Igaüks neist hääletab 7 restorani poolt, kus ta peab olema viimase 12 kuu jooksul söömas käinud ja nendest restoranidest 3 peavad olema välismaal.  Sellega pidavat tagatama erapooletu valik.

* on ju siililegi selge, et maailm pole Eesti kus, kui sa  oled huviline, kõigega kursis saad olla ilma meedia mõjudeta. Kuidas aga 900 inimest teavad tõde maailma kohta ja miks näiteks DOM Sao Paulos on kõvem restoran  kui 11 kohal olev Mentoni  restoran? Minu vastus on, et ei olegi.  Küll on aga Brasiilia Nestle kompaniile palju olulisem maa kui Prantsusmaa. Prantsusmaa turg on pigem kahanev, vallutada tuleb uusi turgusid ja neid ka üles haipida. Lisaks eks see uus süsteem tuligi luua, et saaks  raha teenida hiilides mööda vanast klassikalisest kivisse raiutud “prantsuse kokandusest”.

Kuskil 4 aastat tagasi hakkas meeletu eeljutt Peruu köögi kohta, sel aastal on Peruu restoran roninud juba väga kõrgele  ehk 15-le kohale- kas restoran on 4 aastaga teinud hüperkvalitatiivse arengu? Loomulikult ei- tänu meediale on Peruu lihtsalt väga pop!  Ja mis toiduainetetööstus teenib kasumit Peruus 🙂 ?

Suuremad kriitikud ei ole jõudnud veel oma arvamuslugusid kirjutada, minu lemmik blogi oli pannud üles vaid ühe pildi, millega ta ka ütleb kõik:

Kogu 50 listi leiab siit

Samas olgem rõõmsad, et auhind jälle Kopenhagenisse liikus. Ma usun, et paari päeva jooksul tuleb juba põnevamaid kirjatükke selle südmuse kohta. Midagi põnevat vast see aasta ei olegi kirjutada- üsna igav ja üksluine on see nimekiri- see, mis maailmas moes tuleb ülespoole nimekirjas., vana klassika kukub allapoole(Thomos Kelleri Per Se näitkes 11-lt kohale 30-dale)