Immigrandi pühapäev

See, millest ma kirjutada tahan, on tegelikult eilse päeva emotsioonid ja segased tunded. Pealkiri on veidi intrigeeriv, aga ei tulnud pähe ühtegi head ja tabavat pealkirja teemale, millest pajatada tahan.

Alustama peaks sellest, et me otsustasime selle suve pühendada maja fassaadi kordategemisele, mis automaatselt tähendab seda, et vaja on meest või mehi,  kes seda teeksid ja U. leidiski ühe portugallase, kel kuldsed käed küljes ja meile abiks tuleb.

Eile õhtupoolikul käisime tollel Portugali härral külas,  kes elab meist veidi eemal, U. sõnul,  eesti keelset väljendit kasutades,  karu pe.. es– kui Strasbourgist 25 kaugusel oleva linnakese  kohta nõnda öelda võib.

Külaskäigu mõte oli krohvi- ja värvinäidiseid vaadata, kokku leppida tööde teostamise aeg , hind jne. aga nagu ma eelpool mainisin, oli tegu portugaallasega  ja  niisama meid minema ei lastud  🙂  Kõigepealt väike apero suupistetega  kodus ja siis kutsuti meid perega kaasa restorani, kus nad igal pühapäeval käivad.

Kõik oli esmapilgul väga bueno. Perel on kena maja, aias kasvas Portugali kapsas- see, millest  kuulsat suppi, Caldo Verdet,  tehakse,  paprika taimed kenasti aknalaudadel ootamas aeda istutamist- ikka, et sardiini hooajal paprikat kõrvale grillida! Köögilaual tuttav Portugali mustriga laudlina- selline, nagu ka meil Tigus on ja mul koduski mitu tükki.  Ühesõnaga kena Portugali 3 lapsega pere, kes elab Saksamaal. Minus tärkas sotsioloog, et mitte öelda uudishimulik vana naine  🙂   ja kuna proua inglise keelt tönkas veidi, saime me hästi jutule.  Esimene imestus mul oligi, et  senhora on elanud Saksamaal 11 aastat- nii vana on ka nende vanem tütar, aga ei räägi saksa keelt üldse. Ütleb, et on raske, aru veidi saab, kuna 2 last käivad koolis juba, siis laste kõrvalt midagi õpib,  kursustel pole käinud- laste kõrvalt pole aega ja lisaks on nende linnakeses suur portugaallaste “community”,  tal polegi seda saksa keelt vaja  😦

Senhor,  34 aastane, on Saksamaale tulnud 17 aastaselt, keele väga hästi suhu saanud, loonud oma firma, kus tööl peale rumeenlaste veel  õige mitu venda Portugalist  ja on näha, et elamisega saavad nad siin imehästi hakkama- suur maja,  kallis Audi maastur, naine tööl ei käi. Paljud sakslased sellist luksust endale lubada ei saa.  Kadedust tunda pole vaja- kindlasti on sinna majja see raha tulnud tööga ja Saksamaal mees, kes kätega tööd teha oskab, teenib hästi, kui veidi nuppu ka on.

Kurvaks ja nõutuks tegi hoopis see,  et neil ei olnud oma kodumaa, Portugali, suhtes mingeid helgeid emotsioone. Ja see tegelikult oligi see, miks ma üldse kirjutama hakkasin.  Ma ütleksin, kui välja arvata mõni kapsataim aias ja sardiinid, siis kõike ülejäänut nad Portugalis(t) vihkasid- korruptsiooni  valitsuses  vihata on Ok,  aga mustades toonides oli pea kõik- kõik, kes midagi teha oskavad, on nende sõnul ammu riigist lahkunud  ja Portugalis elavat vaid lollid ja  laisad.  11 aastaga saksa keelt mitte selgeks saada, ei ole mitte ju laisa ja lolli inimese tunnus, ega ju?  Ja täpselt sama juttu kuulsin ma keeltekoolis rumeenlanna suust- see, kes Rumeeniasse jääb, peab olema kaasasündinud ajupuudega.

Ma mõtlesin oma Portugali tuttavate peale, mitte ükski neist ei ole loll ega laisk. Samuti ei näinud ma mingit õitsvat ja head elu tema firmas töötavatel teistel portugaallastel, rumeenlastel ja ukrainlastel. Kas ikka on tore elada kahe-kolmekaupa toas, lobudikus majas, mille on peremees oma töölistele ostnud ja mille need samad töölised peavad pärast palgatööd, üles kõpitsema. Kas siin pole tegemist ajupuudega?

Aga sellega meie õhtu ei lõppenud, meid kutsuti kaasa  õhtusöögiks restorani, kus pere pühapäeva õhtuti armastab käia- laupäeviti ei pidavat sinna ilma reserveeringuta sisse saama. Selline restoran huvitas mind väga. Kui me kohale jõudsime, eks ma esimese hetke vist olin halvas mõttes üllatunud- resto asus tööstusrajoonis nn. tehnopolis, mis iga linna serval asuvad, kus suured kaubakeskused ja nende vahel hiigelsuured restoranid. Oli ikka väga kole!!!  Aga, tõesti vaatamata suurusele ja jubedale asukohale, oli restoranis ka pühapäeva õhtu kohta, rohkelt rahvast. Tegemist oli Aasia buffet- restoga,  mis teatas, et pakutakse Hiina, Jaapani ja Mongoolia segakööki.  Mis aga täiega köitis, oli see, et selles majas keegi saksa keelt ei rääkinud.  Ukse peal külalisi vastuvõttev hiinlasest  noormees rääkis saksa keelt, millest U. aru ei saanud. Kogu saal oli täis nn. kohalikke võõramaalaseid,  pea kõiki keeli oli kuulda: portugali, hiina, vene, kreeka, türgi jne. Ainult mitte saksa keelt.  Võib ju ka öelda, et sakslane nii koledasse kohta ei lähegi, aga samas toidul seal polnud viga- kalad, mereannid, lihad kõik toorelt väljas- said välja valida ja lasta ära grillida.

Ma ei oskagi teemat kuidagi kokku võtta ja öelda, mille üle ma imestan.  Aga imestan ikka, et kõik on ikka nii pe..es.  Mis riigi tasandil õppida oleks- viha ja solvumisega oma maalt lahkunud inimene,  teeb oma riigile väga halba reklaami.

Kuna tegemist on toidublogiga, siis pildike eilsest- valik, mida ma endale grillida lasin. pole paha ühe hiinaka kohta.

hiinaresto

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

9 responses to “Immigrandi pühapäev

  1. jah väga huvitav teema. Aga ega mina küll ei kujuta ette, kuidas vältida seda, et mõned vihaga lahkuvad. Me siin ju ka näeme keda iganes oma kodumaast halba rääkimas. Itaaliast, Hispaaniast olen nt kuulnud. Samas ma ei mõtle sellepärast ka neist riikidest halvasti. Pigem mõtlen, et näe, ka seal on probleemid. Ja mõnel juhul ka, et vaat, mis inimene.
    Eks Eestis on tohutult probleeme, mille pärast lahkuda, aga kus neid ei oleks? Ja sageli need inimesed, kes vihaga lahkuvad, ei ole õnnelikud ka uues kohas. See viha ikka kisub alla ja ei lase olla. Eks erandeid tuleb ette igasuguseid. Aga meil on siin vihaga lahkujad sageli need, kes pärast kusagil koristajana töötavad ja tegelikult ilma igasuguse perspektiivi ja eneseteostuseta elavad. Samas paljud neist elaks nii ka siin, aga siin on lisaks ka halb ilm…
    et see vist on jah kaasaja maailma paratamatu probleem, et inimesed elavad kus juhtub parem tunduma, põhiline kui nad suudaks rahul olla. Ja tõesti – mitte mahajäänut kiruda :(. Sest negatiivne jutt mu jaoks paljundab negatiivset, aga milleks.

  2. Selliseid tuleb Saksamaale Eestist ka muide. Mul üks tuttav noormees kolis aasta algul ühte Saksa väikelinna ja aegajalt olen temaga Skype’ vahendusel vestelnud,aga ainult sinnamaani,kui ta hakkab jälle kiruma, kui halb Eestis on ja normaalne inimene siin üldse ei ela. Riik on nõme ja inimesed takkatraavi. Mulle ka näiteks väga meeldib Itaalias ja Portugaalial pole ka viga midagi ning üldse ei välista,et kunagi kuskile mujale ajutiselt või permanentselt ei koli,aga väga ei usu,et siis kogu aeg jahvataks,kui halb ja kole Eestis on. Keele suhtes olen sinuga samal seisukohal. Kui just kurt ja pime pole,siis isegi parima tahtmise korral mitte osata jääb ta ju külge,aga võibolla on mõnel tõesti nii halb keelevaist,et ei saa mitte. No umbes nagu üks sõbranna ütleb,et püüab küll kõigest hingest,aga ikka tulevad pärmitainast mitte pirukad, vaid küpsised 🙂

  3. Ma ka mõtlen, et tegelikult on Saksamaal palju asju paremini, kui paljudes teistes riikides- aga, mis siis. Minu arvates on põlvkond selised 35 aasta ja sealt alla, kes on üles kasvanud või siis üles kasvatatud sedasi, et “välismaal” on palju parem-kodumaale jäävad vaid “luuserid”

    Sissesõitnud ikka peavad tegema hullu moodi tööd, et saada sama elatustase, mis sakslasel, kes käib rahulikult 8 tundi tubasel tööl. Ja need samad inimesed, kes siin on nõus 12 tundi ja rohkem tööd murdma, kodumaal millegipärast seda ei tee. See peab ju olema mingi vildakas mõtteviis.
    Mina isiklikult võib-olla olen ka silmakirjalik-kirun seda Eesti elu ja kliimat sõpradele, kui hing täis, aga välismaalastele teen ma kõik palju palju ilusamaks kui meil on.
    Fakt et sissesõitjate hulk Saksamaal, keda mingi kohalik kultuur ja tradistsioonid aboluutselt ei huvita ja kes õpivad keelt iseõppimise teel, on meeletu- kaua aega läheb, et saksa keel tundmatuseni muutub….1 inimpõlv?

  4. Sestap ju Merkel tõdes, et multi-kulti on läbi kukkunud. Aga vaevalt, et nad oma sisserännet on piirama asunud, või mine tea. Keegi ju peab koristama ja tänavat ka pühkima.

    • Nad ei saa vist piirata eriti. sest ka EU riigid voolavad vaikselt tühjaks. Mina olen koolis oma noortelt õpingukaaslastelt Kreekast ja Rumeeniast nõnda aru saanud, et seal maal noored juba teevad elukutse valiku sellise, millega Saksamaal hakkama saada. Lasevad ennast koolitada oma vaese riigi raha eest ja siis kohe saba selgas siia. Välja on arvestatud, et see keeltekool, kus me käime 5 päeva nädalas 4 tundi- 4 kuuga saad algbaasi, 8 kuuga juba tönkad rääkida. On kallis- aga nii palju on raha on sugulased kokku kraapinud, et tibuke saaks sel ajal elada ja koolis käia. Aga näiteks kadusid Vene, Valgevene proua ja üks horvaat ära pärast 1 kursust- tundub ka, et kui mees käib tööl 12 tundi, siis on sellest küll. Ehitustöödel õpib käigu pealt käsklusi kuulma ja mingi halva keele õpib ajapikku ära. Proua aga ei kavatsegi rohkem pingutada, sünnitab paar last- riik maksab nende pealt raha ja elu on nende jaoks lill. Nad ei lähe muide koristama kuhugi- ongi kodused. Päevasel ajal on kõik Karlsruhe trammid ja tänavad slaavi keeli kõnelevaid prouasid täis- pole nad tööl, vaid shoppavad.

  5. meenub Kalevipoja anekdoot, kus Ilja Muromets ütleb Kalevipojale, et “seal on hea, kus meid pole… Mida sa vaatad Kalevipoeg?” – “Vaatangi, et kus teid pole.”

  6. ei tea jah, mis noored, uuel ajal üles kasvanud inimesed, sellest kõigest arvavad. Meile kipub juba tunne tulema, et ilm on hukas :). Ja tõesti, ongi ju :D. Aga kahju ikka inimestest, kes midagi teha ei viitsi, et nad ei saagi teada iialgi, et õnn on su enda kätes. Logelemine on mõnus ainult kui vähe saad, kogu elu logeleda – õudne ju – parem siis juba koristaja. Sest reeglina need inimesed, kes midagi ei tee, ei ole ka nö vaimsetel otsingutel, mis ka ju elule sisu võiks anda.

    • ikkagi ma mõtlen, et on osa rahvaid, kes oma maa üle vähem uhkust tunnevad, ku teised. Ja kohe ootavad ja tunnevad rõõmu, kui kodumaal ja kaasmaalastel halvasti läheb. Näiteks see sama portugaallane soovitas meil oma majaotsuga oodata- kui me ikka aru pähe ei võta ja tahame sinna minna, siis varsti hakatakse seal majadele peale maksma, peaasi, et keegi tuleks. See on ikka väga õel jutt. Tegelikuses, kuna me pidevalt vaatame hindu ja otsime, on majad pisut kallimaks läinud ja vastupidi, tuleks lähitulevikus ära osta.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s