Slow Food on Itaaliast alguse saanud liikumine, mis vastukaaluks Fast Foodile propageerib eetilist, ökoloogilist, etnilist ja naudinguterohket toidukultuuri.
Liikumisest on saanud suur rahvusvaheline organisatsioon, millel üle miljoni liikme ja sellega on liitunud 150 maad.
Tänasel päeval on Slow Foodil täita suur missioon- peetakse võitlust, et toit oleks puhas, hea, aga ka õiglane. Slow Foodil on tegelikult oma manifest, mis kirjutati alla 1989 ja tal on ikka täita suur suur roll peale selle hea-puhta-õiglase. Käib äge võitlus GMOdega, võitlus käib arutu kalapüügi vastu (näiteks tuunapüügil ülejäänud võrku sattunud kalad visatakse lihtsalt minema), propageeritakse toorpiima jne. jne. Ja andku haritud lugeja mulle andeks selle eelsõna targutuse, iga toiduteadlik ja erialast kirjandust lugev inimene on sellega nagunii ise kursis.
Miks ma aga sõna võtan sel teemal, on pigem valu hinges, et turule on tulnud tegija, kes lisaks sellele et ta Tigu nime kasutab oma ärinimes, viitab oma tegemistes SlowFoodile ja kui siis nende kodulehel veidi nende tegemisi jälgida, pole sel mitte midagi tegemist SlowFoodiga. Jah, mõnes ülekantud mõttes me kõik “slowfoodime” kodus ja sõpradega, kui valmistame koos heast hooajalisest toorainest toitu, aga me keegi ei ole nii pretensioonikad, et oma tegevust rahvusvahelise organisatsiooniga siduda ja oma logole samasugune punane tigu joonistada. Ja siis pakkuda rahvale lõhekoolitusi, kus tooraineks kasvanduse lõhe mille vastu Slow Food võitleb! Mul ei ole isiklikult mitte midagi selle vastu, kui inimesed käivad koos ja kokkavad ja kui keegi pakub sellist võimalust raha eest ja on teine grupp inimesi, kes selle eest maksta tahavad, siis on ju kõik korras. Praegu on aga situatsioon kus klienti eksitatakse ja küll ajakirjades ja teles ennast reklaamitakse kui TiguToitu ja esimene info mida nende kohta saad on, et nende nimi on inspiratsiooni saanud SlowFoodist…Ütleme nii, et jällegi toiduteadlikule inimesele pole seda vaja öelda- nähes nende logo, läheb hari punaseks ja saad aru, millest on inspiratsiooni saadud. Slow Food liikumise austajana pean ma oma kohustuseks avalikult nördimust avaldada kui oma hobisid, millele veel äriline rakendus leitud, seostatakse rahvusvahelise missiooniga. Alusatada võiks näiteks annetusest sellele mittetulundusühingule, mitte tema nime lörtsimisest riisikraatrite ja jumal teab millega…