Sai vahepeal silmaringi laiendamise reisil käidud, eesmärgiks kahe aasta tagant toimuv veinimess Montpellieris ehk Vinisud, aga ka avatud “silmade ja meeltega” vaadata ringi restoranides ja otsida huvitavaid maitseid ja ideid ehk nagu ikka sellisel reisil on huvikeskmes turud, söögikohad, kulinaariasaated telekast, raamatupoe kokaraamatute riiulid ja sõpradega koos kokkamine.

Huvitavaim oligi üks telesaade, milles arutleti teemat, et kas oleks aeg muuta oma kivinenud arusaama sellest, et kui külalised koju õhtusöögile kutsuda, tuleb ilmtingimata valmistada 3 käiguline õhtusöök.  Tänapäeval ju pere tüüpiliselt ei söö õhtuks 3 käiku ja miks peaks külaliste tulekuks perenaine/mees ennast lõhki pingutama ja päev otsa köögis veetma ja lisaks paneb see eelarvele põntsu. Kas poleks OK kui valmistatakse pisut kobedam pearoog (mõni toitev pajaroog) ja kodune õhtusöök ei peaks  imiteerima restoraniõhtut, kus teie toiduga tegelevad ikkagi brigaadide viisi inimesi..minu arust täiesti õige lähenemine.

Aga mõned pildid ja aadressid viimasest reisist:

Sete, Rue Lazare Carnot 5. Restaurant The Marchel– tõeliselt hea restoran süüa piirkonna spetsialiteete. Asub teisel pool kanalit ehk turisti restoranidest eemal ja restoranis pidi söömas käima alati ka Johnny Hallyday, kui seal kandis käimas on.

Nice, rue de Droite 38,  Restoraunt Acchiardo -super pererestoran väikesel tänaval, Masséna platsi lähedal…Restoran oli rahvast pungil täis ja kõik istusid nii tihedalt, et pildistamine oleks olnud ebasobiv.  Eelraoks valitud Petits légumes farcis à la provençale , eesti keeli  Provence´i stiilis täidetud (väikesed) köögiviljad, oli jalgu nõrgaks tegev ja pearoaks söödud vasikamaks koos kohaliku rosé veiniga oli jumalik. Maksta saab vaid sularahas, kuigi ühtegi viidet selle kohta polnud ja nii tekkis vahepeal saalis tühjus: kõik jooksid lähedal asuvale platsile rahaautomaati otsima..

Leidin interneti sügavusest ka restorani kohta infot, koos piltidega: siin

Nice´s oli praegu karnevali hooaeg ja linn kaunilt ehitud ja kohati võib leida lõbusaid skulptuure- härrad Sarkozy ja Chirac mererannas 🙂

Genovas leitud restoranist tahan rääkida ülivõrdes!!!!  Restoran väike ja reserveering hädavajalik, sest muidu löögile ei pääse. Minul õnnestus laud saada tunniks ajaks- häbematu pealetükkimusega rääkisin nende “saali direktori” pehmeks, et saan tunni ajaga söödud, kuni neil reserveering saabub ja nemad tehku mulle 3 käiguline õhtusöök, millega ka köök tunni ajaga valmis saab ja toogu mulle kohe pudel kohalikku veini. Igatahes oli see kõik super, maja tegi mulle 15 % alla lõpuks vabandustega, et ma olen üks tore klient, aga et järgmine kord veel toredam oleks, siis võiksin ette helistada (hea nõuanne eksole- ma leidsin restorani juhuslikult ja olin linnas vaid üheks õhtuks)

Niisiis : Via Malta 29, Genova, restaurant Retro.

Grillitud kaheksajala salat

Küpsetatud kuld-merikoger röstitud piiniaseemnete ja mustade oliividega

Connolo ricotta ja pistaatsiaga

Liguuria Vermentino

Milaanos veetsin ma oma pühapäeva ja seetõttu olid paljud kohad suletud ja kuna ma olin reisist ka pisut väsinud, tegin kergeima valiku ja läksin hotelli lähedal asuvasse nn. turisti restorani. Mu hotell oli Piaza Doumo lähedal, mis on ju omamoodi tore….Ja ma ei saa ka turistirestorani kohta, mis asusGalleria Vittorio Emanuele´s, ühtegi paha sõna öelda peale selle, et oli pisut kallis. Aga toit oli super, teenindus kõrgeklassiline ja lõpuks tuli omanikust vanapapi kättpidi headaega ütlema…ma suutsin jälle tore klient olla- isukalt süüa ja pudel veini kõrvale juua 🙂  Restorani nimi: La Locanda del Gatto Rosso.

La Locanda del Gatto Rosso. kohe Mc Donaldsi kõrval 🙂

MacDo on muidugi rahvast punnis....lihtsalt nutt tuleb peale 😦

Tursa selg suvekõrvitsa pannkoogil kõrvitsamousse´iga

Kahjuks pühapäeviti suletud 🙂

Muide eelmise postituse parool on linna nimi kus toimus veinimess 🙂