Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist.

Kristlastel on palverännaku paikadeks näiteks Jeesus Kristuse eluga seotud paigad, eriti aga Jeruusalemm, apostlite ja pühakutega seotud kohad ning Jumalaema ilmumise paigad.

Jerusalemma kõrval on traditsioonilisteks sihtkohtadeks ka Rooma, Fátima Portugalis, Lourdes Prantsusmaal ja Hispaanias asuv Santiago de Compostela.

Katoliiklikul ajal olid Eestis tuntud palverännakute paikadena Tallinna toomkirik, Padise klooster, Vastseliina linnusekabel ja Viru-Nigula Maarja kabel. Neist viimasesse korraldatakse palverännakuid tänapäevalgi.

Protestantidel palverännakute tava ei ole.

( Tarkus Wikipediast)

Compostela sertifikaadi (ladinakeelse palverännu tunnistuse) saamiseks on vaja palverännaku eesmärgil läbida teest jalgsi või hobusega viimased 100 km või jalgrattaga liikudes viimased 200 km.

Räägivad mõned fotod:

Järjekord on Püha  Jakoobuse kabelisse (mina seda järjekorda ei suutnud ära seista)

Minu jaoks oli aga hoopis põnevam selle linna kulinaarne pool. Kuna rahvast kogeneb palju, siis ka restoraniäri õitseb:

Palverännakust saab lugeda siit (mina ei teinud palverännakut, vaid lihtsalt Portugalist Prantsusmaale sõites valisime Compostela tee sõitmiseks.) Seal on avatud uus kiirtee Santiago- Burgos, mis kulgeb paralleelselt palverändurite teega ja mida isegi meie GPS veel ei teadnud. Ilus oli… Burgos oli ka ilus 🙂