Elu mõtet ma selles kirjatükis valemina ei avalda, küll aga mõtisklesin eile sõprade-tuttavate üle  kui mu telefon uusaasta sms-idest umbe läks. Paljud sõnumid tulid mulle  tundmatul numbril, kõige huvitavam ehk oli kolmiktervitus kelleltki Marjuzka,Lili ja Lulu nimelt ehk siis keegi pani sõnumi kõigile telefonimälus olevatele inimestele!  Ja siis ma lugesin neid sõnumeid ja mõtlesin, et mis mind kellegagi seob ja laias laastus võib kokku võtta selle sõnadega kulinaaria ja vein. Inimesed on täiesti erinevad: mõned teevad tulihingeliselt ise süüa, mõni töötab restoranis, mõni omab restorani, mõni teeb ise süüa ja käib ka väljas elamusi saamas, mõni sõidab mööda ilma ringi, et kulinaarseid elamusi saada, aga ei tee ise iial süüa . Mõni teeb kõike seda, mis ma eelnevalt kirjeldasin. Mõni on lihtsalt liiga suur veinisõber(nagu mina)  On inimesi, kellele hoogne kokkamine on asendustegevus, siis on  veel grupp “veidrikke” nagu ma ise, kes seda kõike vaheldumisi teevad  ja siis blogi kaudu kogu ilmale kuulutavad ka veel. Või nagu mu lähedane sugulane paar aastat tagasi küsis, et Kristel, palun ütle, et sellist asja ei ole olemas, et inimene teeb perele süüa, aga kõigepealt teeb oma “hakkliha kastmest” foto ja siis peale söömist läheb seda internetti üles panema …2 aastaga on ka mu sugulane perelõunatel ema pool harjunud, et kõigepealt teeme foto- ta aitab isegi lauda kaunimaks sättida (paneb basiilikut peale)  ja ei püüa enam pead vangutada mu veidruste peale. Aga ma ise ei hooli enam  pea üldse enda kokkamiste kajastamisest,  kuivõrd armastan just imetleda ja mis seal salata, vahel ka imestada, teiste toredate inimeste toimetamistest. Või nagu Ants oma Kormorani laulus ütleb- tunnen end koduselt võõra toidulaua taga!

Ja jutu lõpetuseks mõnede minu sõprade Jõulu ja  Vana-aasta õhtu toimetamiste  fotod. Kõikide fotode avaldamiseks on asjaosalistelt luba küsitud. Kuna need inimesed ise blogi ei pea, pean ma oma pühaks kohustuseks nende fotosid avaldada. Oleksin tahtnud ka sõber  Kalvi komisjoni poest ostetud lambakintsu pildi üles panna, aga paraku ta ei ole Facebooki oma kokkamisest pilte üles pannud.

Jõuluvorstide tegemine on juba mitmeid aastaid mu sõbranna Kadri ja tema sõbrannade Tea ja Agnese tavapärane jõulutegevus olnud. Ülemisel pildil on kopsud, süda ja keel, mis ka soole sisse läksid ja meil Liinaga (Vernanda)  õnnestus neid Vana-Aasta peol süüa.

Siin nad on- koos Sadamaturult ostetud kartulivorstidega-olid lihtsalt blogikeeles öelduna jalgu suust viivad!

Minu Prantsusmaal elavad sõbrad käivad igal õhtul kellelgi külas või võtavad ise külalisi vastu (meie jaoks on see vahel hirmus väsitav) ja tegin ka ühe sõbra Renata Facebooki piltidest valiku. Nemad ei pea toidublogi, seetõttu fotode fookuses ei ole toit, aga ometi neid pilte vaadates ma lausa tunnetan seda õhustikku, seda juttu sinna toidu kõrvale, tunnen lausa lõhnasid!

Väike rillette ja ohtralt veini aperoks- très français!

Jõulu Choucroute

Uus-aasta paella tegemine

Ja meeleoluks panen oma Brasiilia sõbranna, samuti  Renata,  foto, kuidas Sao Paulos 1.1.11-t tervitati ehk ka ilma tohutute toidukorvide ja koormatäie joogikastideta võib elust rõõmu tunda! (loomulikult on selleks natuke soojemat kliimat kui Eestis vaja)

Igatahes elu mõtte üle mõlgutame ka aastal 2011 ja alates 1.aprillist kui Tigu kinni panen, jäängi võib-olla koju pikaks ajaks selle üle mõtisklema! Kindlasti toob ka Uus Aasta uusi inimesi minu ellu ja viib kellegi ära, keegi hakkab moslemiks, keegi astub Keskerakonda ja mõni ei joo enam veini ja mõni hakkab taimetoitlaseks, mõni kirjutab järsku endast ka elulooraamatu…. Aga kui inimesed neid eelpool nimetatud tegevusi ei tee, küll leiame midagi ühist ka uuel aastal! Ja loodan, et mu tuttavad on minuga kannatlikud, et ma ikka ja jälle oma seebikarbi välja võtan ja hetki pildile võtta tahan, kuigi hetked on nautimiseks 🙂