Eile selgus, et see mida klient peab broneeringuks ja mida restoran peab broneeringuks, on 2 eri asja.
Näide:
Saime pühapäeval sellise maili:
Tere,
Sooviksime tulla teile külla sööma/jooma neljapäeva õhtul 6-kesi. Kas oleks võimalik broneerida laud 6-le kella 19ks?
Ühtlasi küsiks, et mis on teil selline keskmine prae/söögi hind :)?
Tervitades,
X
Meie vastasime, et prae hind on see ja see ja ootame teid neljapäeval kell 19.00
Eile kui kell oli saanud 19.30, ma helistasin ja piiga teatas mulle süüdimatu häälega, et ta pole seda broneeringut kinnitanud!
Kallid kliendid! Restorani jaoks see ongi broneering ja kui te olete sellise asja juba teele pannud ja kui midagi muutub(antud juhul prae keskmine hind oli liiga kõrge), siis tuleb teele panna mail, et aitähh, aga me ei soovi seda reserveeringut, mitte ei pea oma broneeringut kinnitama!
Arvatavasti erinevate tõlgenduste vältimiseks restoranid (väljaspool Eestit) küsivadki krediitkaardi numbrit. Huvitav ongi see, et sellisel juhul on asjadest arusaamine väga ühtemoodi ja reserveeringust loobumine tehakse alati õigeaegselt!
Tigu Tegemised 
Kui ma saan meili, et hind on see ja oodatakse kell too – ja ma ise enam vastu ei meila siis on ju selgemastselgem, et lähen oma seltskonnaga restorani. Vaikimine tähendab ju nõusolekut.
Oi kui tuttav asi… Olen tegev toiduainetööstuses. Ja selliseid meile saime ikka üsna tihti. Tulemus oli selline, et kui kliendi tellimus oli valmis, leidis klient, et tellimusele ei peakski järgi tulema või tegi suured silmad, et aga ega ma siis tegelt ei tahtnudki tellida, ma ainult uurisin. Kusjuures eelnevalt oli kõik läbi räägitud ja täpsustatud. Peale korduvaid jamasid hakkasime tellimusi täitma ainult siis, kui 100% ettemaks on tehtud.
Paljud eestlastest kliendid on ikka üsna vastutustundetud… Ja nii tavaline on, kui meilis pole ei kontakttelefoni, ei kuupäevi, elementaarne tervitus pole kah mitte igapäevane asi. On näiteks nii: “Tellin kolmapäevaks … Palju maksab? Juta”. Kogulugu. Mis aasta, mis kuu, mis kuupäev?! Jne, jne, jne.