Pühapäeval restoranis Ö sõime me püreesuppi maapirnist ja huvi tekkis selle taime vastu seetõttu, et ettekandja nimetas suppi lauale pannes maapirniks ehk artishokiks.  Ma pidin toolilt maha sadama- mu ema aed maapirne täis ja tuleb välja, et need kollase õiega lilled on hoopis minu lemmik juurvili- artishokk!?

Koju tulles hakkasin googeldama ja tõesti-tõesti soomlased ütlevadki tema kohta maaartišokk ja inglise keeli on ta nimi Jerusalem artichoke.  Eesti keeli aga ta ikka nii ei kõla ja tema nimeks on veel hoopis  topinambur (tuleb indiaani keelest,  Amazonase indiaanlaste tupinambaste järgi) ja mugulpäevalill, sest nimelt päevalillega see taim ongi lähim sugulane.

Esialgu ajendas mind huvi uurimistöid tegema uudishimu nime teadasaamiseks.  Aga teada sain googeldades, et see taim üldse imettegeva võimega on.  Mõned näited:

Maapirn kiirendab ainevahetust, normaliseerib söögiisu ja vähendab magusahimu. Maapirni vastu on viimastel aastatel järjest enam huvi tuntud eelkõige tema mõju tõttu suhkru ainevahetusele.

Uuringud on näidanud, et maapirn soodustab piimsuhkru imendumist, ergutab sisesekretsiooninäärmete tegevust ja organismi ainevahetust tervikuna. Seepärast soovitatakse maapirni eriti diabeetikutele ja paljude teiste ainevahetushäirete puhul.

Maapirni värskest taimest valmistatakse ka taimeekstrakti (Vogeli Bioforce toode Helianthus), mida muuhulgas kasutatakse ka paastu ajal, kuna see on toeks organismi puhastamisele.

Rohkem saab taimest teada hortoloog Leopold Meensalu artiklist: siin