Valentinipäeva suhtus minu Prantsuse kultuuri- ja tsivilisatsiooni õppejõud monsieur Dekister nagu Halloweeni. Prantslastel on põlguse väljendamiseks väljakujunenud selline kerge pearaputus zest, mida saadab pruntis huulte vahelt välja lastud õhk( nagu lapsed teevad) Eesti keelde võikski selle puhumise tõlkida- pähhhh…. See zest siis sõna Valentipäev peale, härral välja tuligi…
Restoranides on Valentipäeval alati palju rahvast, sest meie noored inimesed on ka hakanud seda omaks võtma. Igatahes on ka Tigu sel laupäeval rahvast täis- täpsemalt siis palju mitte meie tavapäraseid kliente. Vaatamata sellele, et ma tahaksin nn. Sõbrapäeva peale härra Dekistri moodi pähh teha, tuleb hakata saali romantiliseks muutma ja ka menüüsse mingi “rosin” sisse panna.
Palju rohkem aga lähen ma põlema Mardi Gras, ehk siis eestikeeli Vastlapäeva ja otsetõlkes rasvane teisipäev, peale. Mardi Gras on katoliiklik püha, peale mida algab paast, mis kestab 40 päeva kuni Ülestõusmispühadeni… Neid pühi arvutatakse Gregoriuse kalendri järgi ja kindlasti oskaks Jüri Kuuskemaa sellest rääkida, mis valemiga seda täpselt tehakse(täiskuu järgsed esimesed pühapäevad jne.) Täitsa omaette ooper on aga Mardi Gras New Orleansis ja Brasiilias, kus see on tõeline karnevaliaeg ja -pidu ja kuhu kogu maailmast nendele pidustustele kohale sõidetakse.
Sel aastal on see püha 24. veebruar ja kahjuks Tigu ei tööta. Oli plaanis teha New Orleans´i stiilis Mardi Gras pidu koos uhke söömaajaga- aga kuna head mõtted saavad alati teoks (tiguks), siis teeme selle järgmisel aastal ehk siis 16.veebruaril 2010! Teeme Vilmsi tänaval oma paraadi ja siis Tigusse gumbot ja kuningakooki sööma. Loodan, et Vilmsi tänava paraad kujuneb samasuguseks kui ülaltoodud pildil.
Tigu Tegemised 
see viimane käis baleni kohta, tea, kuidas siia sattus
Hindu saad küsida, saadetakse sulle väike exeli tabel
Moodne paraad saab olema 🙂
Siin algab järgmise nädalavahetusega karnevaliaeg ja vaimud tuleb valmis panna suuremaks pontšikusöögiks.
Mis te nüüd torisete selle sõbrapäevaga, igasse asjasse saab uumoriga suhtuda. Näiteks halloweeniks tegime me küll kodus kõrvitsalaternaid ja päris vahva oli issit koju jõudes pimedas toas ja kriiksuva muusika ja nende laternatega ehmatada 🙂 Aga naistepäeval saab meil tööl alati nalja ning meeskolleegid väljendavad oma loovust kõikvõimalikul jabural viisil, see on siis umbes nagu 1. aprill suunitlusega ainult naistele.
Ning see sõbrapäev – mulle kulub ära igasugune tähtpäev (olgu või oinapäev :-P), et selleks midagi kokata, nii et teretulemast sõbrapäev ja kammkarbid, kes sel õhtul meie kõhtu sõbralikul moel täidavad 🙂
Kui hakata pühade tähenduste taha kiikama, siis tegelt ei saaks ju pühitseda ei lihavõtteid ega ka jõule – kamoon, mingi väidetava mehikese väidetava sünni ja surma tähtpäevi? Aga inimesed vajavad pühi/tähtpäevi nagu mingeid maamärke, mille järgi oma ajaarvamist seada, nii et las ta siis olla.
Muide, meil tööl oli juba aasta algul kange soov sel aastal vastlapäeval peale kelgutamist end Tikku vedada, aga paraku jah on see riigipüha ja Tigu ära ka. Järgmisel aastal siis!