Tundub, et prantslastel tuleb neid kehaosi rohkem, kui anglo-saksidel. Samas Chicago muuseumis käies, jäi meelde kuulsate Chicago tapamajade piltide all olev lause: Chicago tapamajas jäi seast järgi vaid seakisa- kõik muu läks kasutusse!
Suured tänud, see on minu jaoks sama vajalik tööriist, kui too kalade nimekiri. Eile just lugesin Bourdaini, kirjutaski, et ameerika ja prantsuse lõige on erinev ning kiitis parimaks osaks antrekooti ja cotes de boeufi.
vahel on päris keeruline lugeda väljamaa retsepte ja nuputada, et mis tükk nüüd poest vaja ära tuua.
Aga eesti lõige on vist neljaks tükiks ja vsjoo. Noh, on sisefilee, välisfilee ja praetükk. Rakvere LK lihaveisest müüakse ka toda antrekooti. Peab ütlema, et on tõesti hea, mulle meeldib isegi enam, kui muud tükid, mõnusalt rasvane ja marmoriseerunud (niivõrd kuivõrd eesti looma liha marmoriseerunud olla võib).
Eile just Kallega arutasime, et me vist siga praktiliselt üldse ei söö. Pigem ikka lihaveis ja lammas.
Ega ära ei ütle ju seast, kui keegi teha viitsib (Tigu rieslingu degustatsioonil oli supreme notsu!), aga ise küll teha ei viitsi.
Lehm ruulib! 🙂
Meil kodus läheb siga pühapäeva hommikuti- ehk kui Marko süüa teeb oma klassikat peekonit ja muna!
mul on üks hiidvana Complete Guide to Cookery selleks otstarbeks, seal aga saksa ja prantuse lõige.
praegu just võrdlesin UK, US ja Saksa lõiget ja on ikka keeruliseks asi aetud.
Aaa, no peekon pole ju siga 🙂 Nii nagu pole siga ka prosciutto ja mudu seatooted. See läheb ikka väga hästi.
Ma mõtlesin, et sealiha iseenesest ei ole minu jaoks väljakutse. Ja seapraad üldjuhul on igav.
Minu sõber Patrick ütles, et Eestis on loom lõigatud- coupe espangnole, ehk siis hispaania stiilis. Sinna lisati, et kõik, mida hispaanlased teevad, on vale
Suured tänud, see on minu jaoks sama vajalik tööriist, kui too kalade nimekiri. Eile just lugesin Bourdaini, kirjutaski, et ameerika ja prantsuse lõige on erinev ning kiitis parimaks osaks antrekooti ja cotes de boeufi.
vahel on päris keeruline lugeda väljamaa retsepte ja nuputada, et mis tükk nüüd poest vaja ära tuua.
Aga eesti lõige on vist neljaks tükiks ja vsjoo. Noh, on sisefilee, välisfilee ja praetükk. Rakvere LK lihaveisest müüakse ka toda antrekooti. Peab ütlema, et on tõesti hea, mulle meeldib isegi enam, kui muud tükid, mõnusalt rasvane ja marmoriseerunud (niivõrd kuivõrd eesti looma liha marmoriseerunud olla võib).
Eile just Kallega arutasime, et me vist siga praktiliselt üldse ei söö. Pigem ikka lihaveis ja lammas.
Ega ära ei ütle ju seast, kui keegi teha viitsib (Tigu rieslingu degustatsioonil oli supreme notsu!), aga ise küll teha ei viitsi.
Lehm ruulib! 🙂
Meil kodus läheb siga pühapäeva hommikuti- ehk kui Marko süüa teeb oma klassikat peekonit ja muna!
mul on üks hiidvana Complete Guide to Cookery selleks otstarbeks, seal aga saksa ja prantuse lõige.
praegu just võrdlesin UK, US ja Saksa lõiget ja on ikka keeruliseks asi aetud.
Aaa, no peekon pole ju siga 🙂 Nii nagu pole siga ka prosciutto ja mudu seatooted. See läheb ikka väga hästi.
Ma mõtlesin, et sealiha iseenesest ei ole minu jaoks väljakutse. Ja seapraad üldjuhul on igav.
Minu sõber Patrick ütles, et Eestis on loom lõigatud- coupe espangnole, ehk siis hispaania stiilis. Sinna lisati, et kõik, mida hispaanlased teevad, on vale