Järgmine veiniõhtu toimub kas 27.veebruar või 6. märts ja teemaks ei ole nagu algul sai väljakuulutatud Bordeaux ja Medoc, vaid teeme talve puhul põhjaliku Chateauneuf- du- Pape koolituse-tutvumise-proovimise. Võtame ette eri chateau-d ja aastakäigud 2 valget, 4 punast. Kui kuupäev paigas, saadan teile laiali mailid, et mis vein ja kui kallis…
Fillets of Plaice
Estonian Food and Cuisine. Easy and Delicious.
Stories from Drexel University's media relations team
Crunching the kitchenstuff
Dénouer les liens de l'amitié vaut mieux que les rompre. (Les maximes de la Grèce antique (1855)
Elust Kesk-Aasias
Musings about gastronomy and culture in Northern Europe and abroad.
Vahel ka sinisilmne. Või roosa.
Thrills and spillage in the home of Kat (& Benjamin Darnault Wines) in Minervois, South of France
Kirjastusest, kirjastamisest, kirjutamisest, raamatutest
Vaid piiratud kujutlusvõimega inimene ei suuda šampanja joomiseks põhjust leida (Oscar Wilde)
The latest news on WordPress.com and the WordPress community.
Tigu Tegemised 
Ooo, ootame mõnuga! Mul tuleb meelde see karm tuul Chateauneufi lossi künkal, Rhone silmapiiril. Charles Brotte oli mõis, mida külastasime (ausaltöelda ei olnud väga meeldejääv, sest samal hommikul olime olnud Jaboulet Ainee’s ja joonud ’88 la Chapelle Hermitage – vot see oli elu vein.
Aga see Ch de Pape. Oli ikka võimas veiniküla, tänavanurgal viitade rodu erinevate veinimajade poole. Prantsuse veinide puhul kisun ma ikka Rhone poole, vastupidiselt Kallele, kes Bordeaux’ mees on. Vist. (praegu kommenteerib, et vastupidi, tema jaoks ka ikkagi pape huvitavam juba, kui vana igav Bordeaux 🙂
Muidugi sel juhul pigem Põhja-Rhone, aga ega ma ka Lõuna-Rhone’i klaasi ka ei sülita 😛
Nii et ootame siis järgmist veiniõhtut!
nu see on märksa rõõmustavam uudis võrreldes nende medocidega, mida ma endiselt eriti ei mõista
Aga egas Medocidest poleks ju ka ära öelnd ju? Varem või hiljem…
ära vast poleks öelnud, aga pape´id on natuke mõistetavamad minu jaoks.
nii hull poleks vast old kui käisime mullu beaujolaisi ajal negossiandis ja esimesed suutäied olime ära proovinud, ehk siis tellisime kohe midagi muud et seda banaanimaitset maha saada 🙂
Ehh, beaujolais on lihtsalt sama must eat/drink nagu keedumuna lihavõtetel – sööd ära, maitse kole nagu ikka, aga selleks korraks tehtud. Kusjuures sel aastal jadot oma oli isegi täitsa tegija duboeufi kõrval mu meelest. Aga egas need joomiseks olegi mõeldud.
Mulle meeldib ka pape ja kogu see kant, see on kuidagi ausam, mis sest, et robustsem. Bordeaux on kuidagi vanamoodne ja peenutseva imagoga – vaata näiteks decanterit – iga number kubiseb kuivetand briti vanahärradest, kes igast bordood ainuvõimalikuks veiniks peavad.