Minu “suur suvi” hakkab lõppema. Täna pakin juba asju kokku, et Aveirost homme hommikul lahkuda. Päris raske on: kohalikud juba teavad mind ja teretavad ja nagu sõidaks asumisele, selline tunne on… Ma olen kiiresti kohanev inimene ja Aveiro on mulle jumalapärast nagu kodulinn.
Eile aga panin tähele midagi märkimisväärset. Nimelt on mul siin suvi otsa külalisi käinud, enamasti sôbrad Eestist, aga praegu on külas üks prantslastest abielupaar. Meesterahvas on mul Tigu köögis pea igal aastal nãdalakese töödanud. Ja ta polegi kuskil mujal viimased 5 aastat reisinud- tuleb Eestisse, saab tööd teha ja on happy. Nüüd saabusid kodanikud Portugali puhkusereisile ja kuna nad on praktilised inimesed, siis ikka põhjus on see, et mina olen siin ja tulid autoga, et mind nädalakeseks enda poole viia, et kuidas ma siis see aasta Prantsusmaale ei tulegi- mis Portugal? Esimene päev oli kõik kena ja ilus. Käisime rannas söömas, prantslastel hakkas silm särama kui odav siin kõik on etc. Teine päev kolisime mu venna peret Portosse ja käisime sardiine söömas, oli ka täitsa Ok. Aga kolmas päev ma panin tähele, et prantslastel on koduigatsus peal- pool päeva lobiseti telefonis lastega, meesterahvas ei tahtnud toast välja minna ja leidis telekast prantsuse telekanali ja vaatas päev otsa seda. Naisterahvas oli kaasa võtnud hunnik pilte kodust ja basseinist ja lastest‹ meie digiajastul› ja me räägime siinkohal lastest 16-23 eluaastat.
Nüüd on näha, et nad taluvalt vapralt viimaseid päevi siin ja ma kuulen mida kõike ma nende kodus sööma hakkan ja kus magan ja kui hea saab mul olema.
Ühesônaga kallid sõbrad eestlased, kes te mul külas käisite ja ka need, kes ei käinud, aga tahtsid tulla jne.- te olete kullatükid! Ma juba igatsen teid näha!
Lisaks sain ma eile sms-i VP abikaasalt, et on aeg restorani tegema hakata, nii et tuleb koju tulla!
Tigu Tegemised 
Nu kui ma läheks oma kodunt näiteks Leetu, ma ka ootaks, millas tagasi saab. Lihtsalt meie jaoks on siit vaadates Portugal ja Languedoc mõlemad niiii mõnusad, nende jaoks ei ole ehk nii suurt vahet? Kuigi jah, alati on inimesi, kes tahaks iga hinna eest reisida ja inimesi, kes ei taha seda mitte.
ei ole paris nii Liina- inimesed vasivad v66rast keelest, v66rastest maitsetest ja v66rastest kommetest, sest nad ei suuda olla avatud- v6rdlevad k6ike oma pisikese armetu elu skaalal ja v2sivad. T6esti L2tis ei viitsiks yle 2 p2eva olla, aga need inimesed pole v6imelised yksi isegi toast v2lja minema. Mul on viimane p2ev Aveiros, ma tahaks olla omaette, oma m6tetega ja minna 6htul Absolutosse ja teha yks Barcardi-lemon sidrunimahlaga ja j2tte k6ikide kohalike s6pradega hyvasti. Selle asemel ma kuulan p2ev otsa v6rdlevat loengut kuidas asjad Prantsusmaal on. Ma tean, et paljudel eestlastel on ka see komme, et hakkavad k6ike v6rdlema- see on nagu Tartus, see on Viljandis…. ohhh, viimase p2eva stress )
tead sul on vist jah õigus, ma kujutan ette küll ja täitsa tean selliseid inimesi ka. aga pea vastu, varsti oled nendega sel über-prantsusmaal tagasi ja sisi on nad omas elemendis 🙂
prantslastele peab andeks andma, nad on ju überrahvus. mäletad ju oma pr. tsivilisatsiooni loenguid 🙂
muide, meie preilil algasid koolis pr.keele tunnid, nüüd pole kodus muud, kui ca va ja ca va. kui sul pr.maal mõni sealkeelne lastekoomiks vms näppu jääb, oleks ma ülevoolavalt tänulik ja tasuks mulgi kapsastega (niikuinii on sul naastes verivorsti ja soolaseente isu)
koomiks saab toodud
ok, hakkan vorsti painutama.