Selle asutuse kuulsusrikas ajalugu algab aastal 1893 , kui kohviku nn. garcon Maxime Gaillard avab rue Royal 3-s oma väikese bouchoni tüüpi kohviku. Ja see oleks bouchoniks võinud jäädagi, kui saatuse tahtel ühel päeval poleks noor võluv pariislanna Irma de Montigny sealt mööda jalutanud ja leidnud, et tegemist on “ülinummi” kohaga. Irma lubab, et hakkab tooma kohvikusse oma tuttavaid ja ta pidas sõna. Tütarlaps tõi maja noobleid kliente täis, kuid paraku ei maksnud kliendid korralikult oma arveid ja kohvik läks üle Eugène Cornuché´le.

Kohviku ajalugu saab  lugeda Maxim´si kodulehelt.

Selle asutuse hiilgeajad olid muidugi nagu paljudel teistelgi kuulsusrikastel kohtadel  60-dad ja 70-dad.  Nii ka Pierre Cardin oli seal sage klient alates kuuekümnendate algusest.

1981 aastal kutsuvad Monsieur et Madame Vaudable,  Maxim’s omanikud , Pierre Cardini õhtusöögile ja teatavad, et Cardin peaks nende restorani otsekohe ära ostma. Seda ta tegigi…. Pierre Cardin… Tänasel päeval saame me pigem rääkida Pierre Cardini Impeeriumist, kui restoran-kabareest.

Kui ma varesemates sissekannetes olin karm nende ajaloo hõnguliste restoranide suhtes, siis tegelikult ma arvan, et  1 korra võib ikkagi neis ära käia kui raha väga lugema ei pea.   Olen ju ise Moulin Rouge´is  käinud- suuremat turistilõksu annab välja mõelda, aga mulle meeldis! Nii ma arvan ka, et turist võiks ikka korra Maxim´si kabarees ära käia. Kohalikud muidugi kirtsutavad nina ja meenutavad neid kuumi seitsekümnendaid, aga mis teha- need ajad on läbi..