Vaatasin eile Maarja tehtud pilte, kuidas Sloveenias juba päike kiirgab ja asi kevadeks kisub (siin).

Kui ma lõuna-Prantsusmaal elasin, siis ka seal oli veebruar isegi parem kuu kui märts (märtsis hakkavad kevadvihmad). Keskpäeval sai tuulevarjus T-särgiga istuda ja see oli ainuke kuu, kui ma oma imepisikese maja imepisikeses aias päikest sain võtta.  Märtsiks tulid aias kasvavale kastanile lehed külge, andes kuumadeks suvekuudeks head varju…

Veebruar aga tähendas karnevale ja sidruneid.  Nimelt lõunamaal  on paljude inimeste jaoks kevadekuulutajaks just sidrunilõhn. Mentonis ( Côte d’Azur) toimub igal aastal  kuulus sidrunifestival, mis kestab paar nädalat ja minu jaoks algaski kevad sellest, kui sai  Mentonist koju tuua ilusaid värskeid (ei mingit vaha koore peal) lehtedega sidruneid ja Mentonist korra üle piiri Itaalias Ventimiglias käies,  kaasa ostetud suur pudel  Martini Biancot (või ka muud marki valget vermutit) .  Minu siesta oligi koduaias lamamistoolis raamatu ja Martiniga, millesse ma lõikusin nii sidruneid, kui sidrunilehti…

Festival ise on võimas, no neid sidruneid ikka on seal….Kui meil ehitatakse praegu lumelinnu, siis seal tehakse sidrunitest skulptuure  ja linnu… Peab vist veel  äramainima, et sel aastal algas  see suur karneval eile. Aga see toimub veel 22.veebruar ja  1. märts. Siit saab lähemat infot, neil nüüd lausa ametlik koduleht.  Korraks käis peast läbi, et kas majanduskriis pakub odavaid lennukipileteid, et oma Martinile ja sidrunile järgi minna:)

Mina tunnen  puudust mitte ainult kevadest, vaid üldse valgusest… Sattus jälle pihku see piibel minu jaoks ehk siis Peter Mayle Provence väike välimääraja ja tahaks siit ühe lõigu  kirja panna:

Tegelikult ongi see valgus-halli puudumine-, mida ma pean põhiliseks, kõige köitvamaks omaduseks Provence´i kliima juures. Ükskõik millisel aastaajal astud sa majast välja säravasse hommikusse, kui kogu loodus näeb välja nagu läikima lööduna, ning see tõstab su tuju. Tunned end optimistliku ja tervena. Nagu külainimesed niisugustel päevadel sulle ütlevad: ” On est bien ici” (siin on hea)