Selle kirjatüki pani kirja Maarja, kes ise elab Sloveenias, Ljublana lähedal mägedes…

Sloveenia-Itaalia piiri äärde jääb pisikene külake nimega Medana. Kord talvel käisime seal erinevates istandustes veine proovimas (piirkond tuntud Goriška Brdo veinipiirkonnana, peetakse seda ala Sloveenia Toskaanaks) ja otsustasime lõunat süüa Belica-nimelises restoranis, siin ka pisuke tutvustus.

Muljed pärinevad selle aasta veebruari- ja maikuust:

Oleme samas piirkonnas proovinud restorane-trattoriasid ka teistes külades, kuid parima mulje jättis Belica. Neil pikka eraldiseisvat menüüd ei ole, võimalik on valida kahe näidismenüü vahel, hind kas 21 või 25 EUR. Joogid tuli lisaks tellida. Veinidest pakuvad oma piirkonna tegijate toodangut, lapsed saavad valida kas kodus tehtud õunamahla või vee vahel. Õlut võimalik tellida ei ole.

Üheks eelampsuks toodi lauda rulli keeratud sai, kuhu vahele oli täidiseks pandud koduse salaami sisu, peale määriti mädarõigast.

Järgnes tangu (odratang) puder radicchio salatilehtede ja parmesaniga, tõeliselt hää. Lisaks lambapea (lad. Valerianella locusta/ Valerianella olitoria) salatipadjal riivitud kartul praetud koduse salaami tükikestega, juurde pisut praetud pekikõrneid. Sõbra kinnitusel, kes kõrvalkülast pärit, on see parim, mis saadud, kuid minu eelistus kuulus tangupudrule.

Pakuti ka kohalikku kitsejuustu oma istanduse värske oliivõliga ja koduse saiaga.

Ühe menüü pearoaks oli grillitud sealiha ja sinna juurde hautatud must rõigas segatud hapukapsaga. Sloveenlased kasutavad talvisel ajal hapendatud musta rõigast pea sama palju kui hapukapsast. Ka Eesti tingimustes peaks rõigas hästi kasvama, kuid turulettidelt leiab veel suht vaevaliselt. (Vahemärkusena- hapendatud must rõigas pipra ja oliivõliga on vägade mõnus ja värskendav salatiamps. Võib proovida teha ka kohalikku hapukapsa suppi musta rõikaga. Lisaks ka üks varasem postitus musta rõika teemal)

Minu pearoog oli grillitud veisefilee. See oli tippude tipp, seest mõnusalt roosa, keskelt tiba verine ja nii pehme ja hõrk…

Aga magustoitudest mul igasugune mälupilt puudub. Ju olid suht keskpärased. Aga võib-olla teen ka kohale liiga. Tõesti ei mäleta.

Menüü neil varieerub vastavalt hooajale ja suht pidevas muutumises.

Lisaks restoranile kuulub nende kompleksi ka pisuke külalistemaja koos kauni aia ja basseinikasutusvõimalusega. Kes aga ihkab pisut maalähedasemat ööbimisvõimalust, siis ümberasuvad veiniistandused pakuvad samuti toa üürimisvõimalust koos lihtsa söögi ja veiniga.