Kui Leiria on vaadatud, jääb lõuna poole liikudes marsruudile Nazaré – surfipealinn, mis on oma kuulsate hiidlainete tõttu saanud maailmakuulsaks, aga samas on siin säilitnud ka midagi vanast kaluriküla hõngust. Talvel, enamasti novembrist märtsi alguseni, võivad lained siin kerkida üle 20 meetri, kuid suviti on meri sageli hoopis peaaegu peegelsile. Turiste jagub Nazarésse seevastu igal aastaajal. Kindlasti tasub üles minna São Miguel Arcanjo kindluse juurde: sealt avaneb kõige parem vaade Praia do Norte’le.

Nazarést lõuna poole jääb São Martinho do Porto, väike linn Alcobaça vallas, mille ajalugu algab kuskilt13. sajandist. Esimene foral ehk asula õigusi ja kohustusi määranud ürik anti sellele 1257. aastal. Keskajal oli linnake kalasadam ja laevaehituskoht ning paiga tähtsus oli omal ajal nii suur, et kuni 19. sajandi keskpaigani oli São Martinho do Porto isegi omaette halduskeskus. Tänapäeval tuntakse paika eelkõige tema kauni kammkarbikujulise lahe järgi, mis on teinud paigast ühe Silver Coasti armastatuma suvituskoha- sest lahes on vesi soe ja pole suuri ookeanilaineid. mõnus rannapromenaad, kohvikud, restoranid…täiesti super koht!

São Martinho do Porto kulinaarne nägu on lihtne ja loogiline – siin tasub eelkõige süüa kala. Ookeani lähedus annab menüüle oma selge suuna ning värske kala ja mereannid kuuluvad kohaliku söögilaua juurde sama loomulikult nagu laht ise linnapildi juurde. Magusas pooles on aga tunda juba Alcobaça mõju: ümbruskond on tuntud oma puuviljade poolest ning lähedalasuva kloostrilinna kuulsad maiused, näiteks Cornucópias ja Coroas da Abadessa, annavad kogu piirkonnale omaette maitseilma

São Martinho do Portost 15–18 kilomeetrit ehk ligi 20 minutit autosüidu kaugusel asub Caldas da Rainha, linn, mille näo on kujundanud termid, turg, kunst ja keraamika. Linn kuulub UNESCO loovlinna nimistusse käsitöö ja rahvakunsti alal.

Caldas da Rainha lugu on seotud kuninganna D. Leonoriga, kelle järgi linn on oma nime saanud – rainha tähendab portugali keeles kuningannat. Legendi järgi peatus ta siin 15. sajandil, proovis kohalikke raviveeallikaid ning lasi rajada haigla, millest kujunes linna ajalooline süda. Aja jooksul kasvas Caldas da Rainhast hinnatud kuurort, kuhu saabusid nii õukond kui ka jõukam rahvas ravivee võlusid nautima. Siinne termiveega ravimise traditsioon on väga vana ning termikompleks on tuntud kui maailma vanim termaalveega ravimiseks loodud haigla.

Caldas da Rainha ei ela ainult oma ravivee minevikust, vaid on tugevalt seotud ka kunsti ja keraamikaga. Rafael Bordalo Pinheiro nimi kuulub selle linnaga peaaegu lahutamatult kokku. Just tema tegi Caldas da Rainhast paiga, kus keraamika ei ole pelgalt tarbeese, vaid ka huumor, fantaasia ja kohalik identiteet. Bordalo jälgi võib linnas näha muuseumides, poodides ja ka tänavapildis, kus tema loomingust inspireeritud kujud mõjuvad kohati nagu väike vabaõhunäitus. Ka need kapsalehekujulised vaagnad ja tomatikausid, mida Eestis Rahva Raamatus müüakse, on pärit just Bordalo Pinheiro tehasest.

Linna südameks on Praça da República ehk Praça da Fruta, puuviljaturg, mis on Caldas da Rainha üks tähtsamaid sümboleid. Seda peetakse Portugali ainsaks igapäevaseks vabaõhuturuks ning just siin on kõige lihtsam tajuda, et Caldas ei ole lihtsalt vaatamisväärsus turistidele, vaid päris linn oma igapäevase rütmi, kohaliku kauba ja vana turukultuuriga.

Tasub kindlasti proovida ka kohalikku maiust nimega Cavacas das Caldas da Rainha.

Kui linnast veidi välja sõita, lisandub veel üks täiesti teistsugune maailm — Buddha Eden. mis asub Bombarralis, umbes 16–20 kilomeetri kaugusel. Tegemist on suure idamaise aiaga, mida Bacalhôa veinimaja, keelele see kuulub, tutvustab kui Euroopa suurimat omataolist. Kindlasti soovitan külastada!