2026. aasta on Portugalile alanud karmilt.

Erakordselt niiske talv, samas rannikualadel ebatavaliselt pehme, mägedes samas erakordselt lumerohke – on toonud Atlandilt tormi tormi järel. Riik pole jõudnud ühest kriisist toibuda, kui järgmine juba peale surub.

Kõige rängem neist oli jaanuari lõpus maabunud tsüklon Kristin.

27.–28. jaanuaril tabas Kristin eriti valusalt Portugali keskosa – Leiria, Coimbra, Santarémi ja Lissaboni piirkondi. Tuuleiilid ulatusid kohati 180–200 km/h. Katuseid rebiti nagu paberit, tuhandeid puid murdus, tööstushooned said kahjustada, elektrita jäi üle miljoni kliendi.

Leirias kirjeldasid kohalikud olukorda kui sõjatandrit. Spordirajatised, laod ja elumajad said tõsiseid kahjustusi. Inimohvreid oli vähemalt tosin, vigastatuid sadu. Esialgne kahjuhinnang ulatub mitme miljardi euroni.

Vaevalt oli saadud suuremad purustused kokku korjata, kui veebruari alguses saabus järgmine löök – tsüklon Leonardo.

Kui Kristin tõi hävitava tuule, siis Leonardo tõi vee. Algarve, Alentejo ja keskpiirkonnad mattusid tugevate vihmade alla. Jõed paisusid üle kallaste, inimesi tuli evakueerida. Üleujutatud teed muutusid surmavaks – üks inimene hukkus tulvavette sattunud autos. Maa oli juba läbimärg ega suutnud uusi sademeid enam vastu võtta.

Seejärel süvendas olukorda atmosfäärijõgi – troopikast niiskust kandev lai õhuvool, mis tõi uued paduvihmad.

Kõige dramaatilisemad sündmused toimusid Coimbras. Mondego jõe kaitsetamm purunes A1 kiirtee tugisamba juures ning osa riigi tähtsaimast maanteest, mis ühendab Lissaboni ja Portot, varises kokku. Umbes 3000 inimest evakueeriti.

Coimbra ajaloolises ülikoolilinnas varises kokku osa linnamüürist. Munitsipaalturg suleti, mitmed linnaosad jäid üleujutuste tõttu isoleerituks. Keskkonnaamet hoiatas, et Aguieira tamm võib suurvee tõttu üle voolata.

2026 aasta alguse tormides on hukkunud vähemalt 15 inimest. Kahjustada on saanud põllumajandus, teed, sillad, elektrivõrk ja tuhanded elamud. Peaminister Luís Montenegro võttis kriisijuhtimise isiklikult koordineerida, siseminister Maria Lúcia Amaral astus kriitika järel tagasi.

Ílhavo, linnake, kus ma elan, ei saanud 2026. aasta tormidest kõige rängemat lööki. Kristin murdis ka meie rannametsades mände, aga see pole võrreldav sellega, mis toimus Leiria ümbruses. Elektrikatkestusi ei olnud ja kuna elame Ria de Aveiro laguunide, kanalite ja soolasoode võrgustikus, juhib mõõn liigse vee tagasi ookeani – vesi ei ole majadesse tunginud. Aga ka meil on vett liiga palju. Kartuli- ja viljapõllud on täiesti vee all. Rannikuäärsed rajad on endiselt pehmed ja suletud jalutajatele.

Kas sel aastal on mõtet Portugali tulla?

See on küsimus, mida ma viimastel nädalatel korduvalt kuulen.

Ja vastus ei ole lihtne „jah, muigugi!
Kuigi kõik ei ole korras ja ei pruugi olla nii nagu oli eelmisel aastal.”

Ma olen sellele palju mõelnud. Ja arvan nii: kui külastaja ei oota täiuslikku piltpostkaarti ega häirimatut logistikat, kui ta on valmis taluma mõningaid ebamugavusi , sest päris elus neid tuleb, siis on just sel aastal Portugali tulek eriti tähenduslik.

Reisimine ei tähenda ju ainult siledaid tänavaid ja avatud terrasse. See tähendab suhtlemist päris inimestega ja osa saamist päris elust. Ja sel aastal võib siin näha rohkem inimlikkust ja tänulikkust kui viimastel aastakümnetel.

Vahepealsetel aastatel läks kõik liiga libedalt – turiste tuli üha rohkem ja turismitööstus töötas täistuuridel.
Nüüd tuleb purustused kiiresti taastada. Ja iga külastaja on päriselt kulla hinnaga.

Praegu vajavad paljud piirkonnad mitte kaastundlikku pealtvaatamist, vaid majanduslikku hingamist. Väikesed hotellid, kohalikud restoranid ja pereettevõtted – nende jaoks on kevad-suvi-sügis hooaeg otsustava tähtsusega.

See ei tähenda, et peaks minema üleujutatud tänavatele “kahju vaatama”.
See tähendab, et kui sa niikuinii plaanid Portugali, siis ära lükka seda automaatselt edasi.

Porto ja Aveiro piirkond pole suuremaid kahjustusi saanud. Aga minu mõte on teine: külastada võiks ka neid piirkondi, mis said enim kannatada ja mis taastuvad. On üsna kindel, et seal tehakse kõik, et suveks majutused ja restoranid uuesti avada.

Milliseid piirkondi külastada – ja miks just nüüd

Kõige rängemalt said kannatada Portugali keskosa – Leiria, Coimbra ja Santarémi ümbrus –, samuti mitmed Alentejo ja Algarve madalamad piirkonnad, kus jõed üle kallaste tõusid.

Leiria piirkond
Lisaks tormikahjudele on see ala tuntud oma männimetsade, väikeste pereettevõtete ja kohaliku köögi poolest. Külastada tasub Leiria lossi, Óbidose keskaegset linnakest ja Atlandi rannikul asuvaid kalarestorane. Just väikestes rannaäärsetes restoranides jätab külastaja oma raha kõige otsesemalt kohalikku majandusse.

Coimbra ja Mondego org
Ajalooline ülikoolilinn, UNESCO maailmapärand, vajab sel aastal eriti tuge. Coimbra ülikool, vanalinna tänavad ja jõeäärsed kohvikud on taas avamas uksi. Mondego oru veinitootjad ja maapiirkonna majutused sõltuvad kevad- ja suvehooajast.

Santarémi piirkond
Ribatejo tasandikud, hobusekasvatus ja traditsiooniline köök. Kui põllumajandus saab löögi, vajab piirkond eriti tuge – just siin on oluline külastada kohalikke turge ja restorane.

Alentejo sisemaa
Väikesed külad, oliiviõlitootjad ja veinimõisad. Tugevad vihmad kahjustasid põlde, kuid piirkond on rahulik ja avar ning vajab külastajaid, kes ööbivad kohalikes turismitaludes ja söövad piirkondlikku toitu.

Algarve (eriti sisemaa ja jõeäärsed alad)
Rannik võib suveks olla korras, kuid sisemaa väikeettevõtted – kohvikud, majutused, taluturism – vajavad taastumiseks külastajaid.

Setúbali piirkond (Sado jõgi ja taastuvad rannikulinnad)

• Setúbali linn ja Mercado do Livramento – mine turule, osta kohalikku ja söö samas kandis (kalatoit, lihtsad tascad).
• Sado jõesuudme piirkond – paadireisid/loodus, aga pigem mõttega “vaadata, kuidas see maastik töötab”, mitte “tulla pildistama tormi jälgi”.
• Serra da Arrábida ja rannik (nt Portinho da Arrábida) – kui teed on avatud; vali kohalikud söögikohad ja väiksemad majutused.
• Palmela – loss ja ümbruse väiketootjad (hea koht, kuhu jätta raha väljaspool ranniku tipptundi).
• Alcácer do Sal (kui ligipääs on korras) – Sado jõe ääres elavad ettevõtted on just need, kellel on pärast suurvett taastumiseks kõige rohkem vaja tavapärast külastajavoogu.
• Setúbali kandis on ka Moscatel de Setúbal ja veinimajade külastused üks lihtsamaid viise piirkonda toetada (degusteerimine + ost otse tootjalt).

• Broneeri otse majutuse kodulehelt, mitte suurte platvormide kaudu.
• Söö kohalikus restoranis, mitte rahvusvahelises ketis.
• Küsi, kas piirkonnas on mõni tee ajutiselt suletud – ja ole kannatlik.
• Ära tee üleujutusest atraktsiooni.
• Jäta jootraha. Sel aastal loeb see rohkem kui tavaliselt.

Muidugi võite tulla ka Ilhavosse, Tigusse. Siit saab teha väljasõite nii Coimbrasse, Figueira da Fozi, Leiriasse kui ka Serra da Estrela küladesse. Kui on tahtmist näha piirkondi, mis sel aastal rohkem kannatada said, siis need on siit täiesti tehtavad päevareisid. Võib minna vaatama, kuidas Coimbra ülikoolilinn taastub, jalutada Figueira da Fozi rannas või sõita Leiria ümbrusesse, kus torm jättis kõige nähtavama jälje.

Aga võib ka jääda siia.

Meie rannad on alles. Ria de Aveiro laguunid töötavad oma loomulikus rütmis. Mõõn viib vee tagasi ja elu liigub edasi. Kui ei ole tahtmist pikemaid sõite ette võtta, saab rahulikult olla ookeani ääres, jalutada Costa Nova värviliste majade vahel või külastada Aveirot, mis on siit vaid lühikese sõidu kaugusel.

Serra da Estrela külad – Linhares da Beira, Manteigas, Sabugueiro – on samuti käeulatuses neile, kes tahavad näha teistsugust Portugali: mägede karmi ilu.

Eks vihm ja tuul tegid ka minu maja katusel pahandust ja külastajad on väga teretulnud. Kuna olen AIRBNB’s, siis juuni, juuli, august on juba üsna bronnitud (kuid on auke) Septembriks ja oktoobriks võib juba vabalt hakata bronnima. kristelrr@gmail.com. Kirjutage otse!

Mõnikord on kõige õigem aeg tulla just siis, kui koht sind päriselt vajab.