Tuli selline mõte täna poes. Ines ja Marko lubasid mind juba kell 21.00 koju ja otsustasin sellise vaba õhtu puhul minna Pelgulinna Selverisse, et osta midagi head klaasikese Toskaana veini juurde, mis ostetud Viimsi Marketi Vinoteegist sel esmaspäeval. Mina tahan teilt nüüd küsida inimesed- mida teie poest ostate? Mina tegin 2 ringi, aega läks 30 minutit ja mu saak oli 1 lapi leib, 1 lapi juust ja 1 pakk viilutatud Serrano sinki. Igasuguste Prantsuse ja Itaalia juustude pakendid ei kutsunud ostma. Kodus leidsin postkastis uue numbri Terres Catalanes ajakirja ja avasin esimese lehe- üle lehekülje tore sinkide, vorstide, lihade reklaam.
Kodulehel on pildid väiksed, ajakirjas oli suur klantspilt- suu hakkas vett jooksma. Aga vaadake ise kodulehte
Siis tuleb paar lehte asjalikku juttu Perpignani raudteest, mis avati 1858 aastal ja uus leht ja üle lehekülje ilusad juustud….siin
Siis asjalikud maja müügi kuulutused ja siis väike pilt kalapoest.
Pole ju lootustki, et ükspäev Selveris selline pilt vastu vaatab. Ega peale isetegemis võimaluse suurt muud varianti pole?
Tigu Tegemised 
Need pildid tekitavad minus jätkuvat meeleheidet. vaatan, suu tilgub ja südamel kripeldab. Eriti need juustud ja oliivid. No tegelt teised ka. Meelde tuli üks pikk õhtu lõbusate arhitektidega Tigus, kui sai veinitamise kõrvale hiigelkauss provaansi erbedega oliive näkitsetud.
Kristel, homme õhtuks peida parem mu eest oma oliivivarud kaugele ära 🙂
Meil kahjuks homme polegi oliive- ma ei hakanud 2 viimaseks päevaks tellima 2,5 kilost pange. Aga homme arutame asja. Homme on mõnus tööpäev ka- eessaalis 20-ne seltskond ja taga 4 lauda ka paksult täis, nii et saad kohe päriselt tööd teha…
Ilma Ineseta nats kõhe, aga õnneks ei ole ma üksi. Ja tööd ma ei karda!
Ilus mõte.
Kas teil juba plaanid paigas?
tundub, et tuleb siiski üks kokkusaamine korraldada. ma jätan sobivate päevade pakkumise teie teha.