Nepaalist pärit must pipar, mida kutsutakse mõnedel allikatel Timuti pipraks ja teistel Timuri pipraks, on  minu jaoks tõeline leid.

Ostsin ta hiljuti Prantsusmaalt pisikesest vürtside poest lihtsalt sellepärast, et tundus huvitav ja ei hakka valetama- polnud iial enne Timuti piprast miskit kuulnud. Kuna purgi peal ka kenasti kirjas, et  ta Nepaalist tuleb, siis olin kindel, et tegemist idamaise tugeva vürtsiga ja kuna ma vahepal tegelesin paastumise ja maksapuhastusega, siis eriti vürstsikaid Aasia toite ei kokanud ja purgike seisis kapinurgas.

Täna aga ei saanud ma järjekordselt maasikatest niimoodi mööda minna, et jälle kilokest ei ostaks. Ma küll annan endale lubadusi, et ei osta Hispaania maasikaid, kannatan ja ootan ära kohalikud- no ei õnnestu. Meie Rewe oskab maasikaid sedasi presenteerida, et sa ei suuda neid ostmata jätta.  No ja kui ostmiseks läks, siis  ostsin vahukoort ka 🙂  Eelmisel suvel pakuti  ühes spargli-maasika söögikohas ( meil kerkivad kevadel sellised hooajalised toredad sööklad)maasikaid rohke musta pipra ja vahukoorega-oli mega  hea!  Nii lihtne ja tavaline vürts nagu must pipar, suudab anda täiesti uutlaadi maitseelamuse.

Maasikad puhastet, vahukoor kokku klopitud ja siis avastasin, et musta pipra tops oli tühi…Ja siis ta mulle vastu vaataski- Timuti pipar.

Niisiis tegin purgi lahti ja esialgu pettusin- pähh, see on ju tavaline  Szechuani pipar, aga siis muljusin tera kergelt katki ja nuusutasin —oi-oi-oi: lõhnas nagu vana roos,  jasmiin ja veel miskit vana ja tuttavat vanaema aiast , samuti oli aroomis kergelt suitsu- tõeline parfüümipomm.  Aga maitse- midagi sellist poleks ma ühelt mustalt piprateralt oodanud: mitte mingit Aasia vürtsi teravust, vaid hoopis tsitruse maitse. Ausõna, see must pipratera oli segu sidrunist, greibist ja mingi granadilli nüanss oli ka juures.

Ütleme nii, et maasika ja vahukoorega oleks must pipar paremini kokku kõlanud, aga see pipar on  nagu rusikas silmaauku kõiksugu mereandide ja kaladega.  Kirjandus väidab, et see vürts on ideaalne vähiliste ja kammkarpidega.

Kui kellelgi tekkis huvi, siis  see pipar on haruldus, kuid hästivarustatud  vürtsipoodides teda siiski leiab.  Väga paljud kirjutised väidavad, et tegemist on Szechuani pipraga- nad näevad tõesti sarnased välja ja  Timut on Szechuani   sugulane, kuid maitse ja lõhn on täiesti eri ooperitest.

Prantsusmaal on härra nimega Gerard Vives, keda hüütakse ka Vürtsipapaks- ta on andnud välja õige mitu vürtside ja piparde entsüklopeediat. Temal on ka internetipood, kus ta igasugu eksootilist kraami müüb:   Tutvu siin

Siin inglise keelset materjali