Jõudsime eile linna nimega Peñíscola. Asub see Barcelonast 220 km lõunasse Costa de Azaharil. Rannikule on nime andnud õitsvad apelsinipuu salud, mida siinkandis palju on…
Tegemist tüüpilise suvituslinnaga, aga Peniscola on kindlasti ranniku ilusaim linn. Lisaks 10 kilomeetrisele rannale, on siin vanalinn täis ajalugu.
Kohalikust turismiteatmikust võib lugeda, et kuna asukoht ja kliima on soodne, siis tekkisid esimesed inimasustused juba õige vara. Linn on olnud ibeerlaste, keltide, vandaalide, kreeklaste, roomlaste ja loomulikult mauride käes.
Araablaste võimu all linn lõi eriti tugevasti õitsele, araablased tõid oma teadmised suhkru- ja riisikasvatusest, irrigatsioonisüsteemidest, keraamikast jne.
Araablased ehitasid kalju peale merekindluse ja linnamüürid, mis hävisid sõjas aastal 1294. Järgijäänud varemete peale ehitasid aga templirüütlid uue kindluse. Templirüütlite lipp lehvivad ka preagu tornis… Hiljem on iga sajand kindlusele midagi juurde lisanud ja aastatel 1415 kuni oma surmani aastal 1423 elas kindluse palees paavst Benedict 13, keda kutsuti Papa de Lunaks. Nagu arvata võib, kannab siin linnas pea iga asi Papa de Luna nime- eriti igasugune nodi, mida turistile müüakse a la liköör vanaaegse retsepti järgi jne.
Tahtsin veel mainida, et aastast 1922 on kindlus kantud inglise keeles öelduna National Historic and Artistic Monument nimistusse.
Meil õnnestus siia sattuda festivali ajaks. Eile aeti mööda linnatänavaid härgi taga, täpsemalt küll joosti härgade eest ära. Õhtul lõid kirikukellad igal täistunnil oma 10 minutit järjest ja oli rongkäik ja ilutulestik.
Õhtud on soojad: vanalinna kitsastel tänavatel on lauad väljas, poekesed töötavad keskööni ja restorane on palju ja nad on rahvast pungil. Linn on enamasti Hispaania oma siseturiste täis, aga oleme näinud prantslasi ja inglasi. Eile restoranis olid aga meie naaberlauas venelased. Meid peetakse hollandlasteks- ju siis on neidki siin hooajal palju nähtud…
Täna on linnas kontserdid ja etendus.Maha peetakse mauride ja templirüütlite vaheline lahing. Tänavad on suletud, pealtvaatajate jaoks on toodud toolid ja rahvas juba koguneb. Meie hotell asub peatänaval, nii et saame seda lusti ja lõbu jälgida oma rõdult.
Kella 21.30ks aga reserveerisime laua ühte linnamüüride sees olevasse restorani kuhu eile löögile ei pääsenud- seda peavad ema ja tütar. Korralik mereanni- ja kalarestoran ja ei mingeid piltidega menüüsid….
Sõime ka eile väga heas restoranis, aga see oli ka linna kalleim-superilusa merevaate- ja valgete linadega. Kallis oli ta võrreldes teiste kohtadega- muidu pudel valget veini alates 12 eurot ja kalleim grillitud kala 22 eurot. Seal serveeriti küpsetatud kala juurde tuline oliiviõli, mille sees ujusid piri-piri piprad ja purustatud küüslaugu küüned. Niivõrd lihtne asi, aga kui hea see kalaga oli…..
Ilmateade lubab homme kogu Hispaanias vihma, aga siin pole ilmateade küll kordagi täppi läinud. Kui sadama hakkab, mõtlesime päeva veeta Cava keldrites ja oodata paremat ilma….
Ja kesse kena tsikk seal trepi peal on, selline sihvakas ja puhanud näoga? mõni rootsi tüdrukutebändi liige või? 😀
kas piri-pirid olid värsked või kuivatatud seal sees? mõtlesime järgmine nädal ka tigus katsetada…
ikka kuivatatud. Ja sups soola ka õli sisse. Mul kahjuks pilti pole-õhtuti ma oma seebikarpi kaasa vea…
cava keldrites ilma ootamine kõlab sulnilt…
a Liina, vaat need pisikesed tigedad piprapoisid, mis purgi ma sulle andsin, võiksid ka sobida.
vaat võtan siis teisipal kaasa. hoidku siis tigu kliendid alt, piri-piri tulekul!