Sõna-sõnalt on see provansi lühendus”Qu´est-ce que c ´est  ca?( Mis see siis nüüd peaks olema), aga seda kasutatakse ka selleks, et väljendada üllatust ja pahameelt, näiteks nagu:” Mingi värdjas on mu pastis´i pihta pannud/mu autosse sisse murdnud/mu naisega jalga lasknud. Qu´es aco?

(Peter Mayle”Provence.Väike välimääraja”)

 Provence on üks piirkond, kus veel vanemad inimesed räägivad Occitan´i. Languedoci piirkond on lausa sellest endale nime saanud langue(keel)+ d´Oc(lühend occitan) Meie teame oma kooli ajaloost poeetidest-trubaduuridest, nemad nimelt luuletasid occitani keeles. 20.sajandi algul rääkis Lõuna-Prantsusmaal veel seda keelt kogu maarahvas.  60-te aastate haridusreformiga, muudeti kooliharidus prantsuse keelseks ja selle tulemusena noored enam seda keelt ei oska(sama juhtus Korsikal nende keelega, kuid seal on rahvas jonnakam ja kannab oma emakeelt edasi) 

Näited keele erinevusest: lause inimõiguste deklaratsioonist:

prantsuse keel: Tous les êtres humains naissent libres et égaux en dignité et en droits. Ils sont doués de raison et de conscience et doivent agir les uns envers les autres dans un esprit de fraternité.

occitani keel: Totas las personas naisson liuras e egalas en dignitat e en drech. Son dotadas de rason e de consciéncia e lor cal agir entre elas amb un esperit de frairesa.

Seda keelt saab õppida Paul Valery Ülikoolis Montpellieris.  Seal prantsuse keelt õppides, tekkis meil sõbranna Saalega mõte, et hakkaks hoopis Occitani õppima. Selleks ajendas meid prantsuse keele õpetaja, kes tahtis mingi asja peale näiteid teisest keelest. Meie eesti keele peale teatas ta, et me ei räägi momendil mõttetutest keeltest. Vot siis tuli trots, et õpiks ära keele, mille prantslased ise on välja suretanud…. Aga samas, oleks vaja ära õppida hoopis liivi keel…

See on Occitani keelepiirkonnakaart                                                                                     Occitan

Need on piirkonnad, kus räägitakse Occitani ja nagu näha jagunevad need veel omakorda murrakuteks. Üks hea asi on küll- kõik linna nimed ja tänava sildid on kahekeelsed, selliseid põhisõnu peaks seega iga kohalik teadma.

Aga sellest keelest saab rohkem lugeda loomulikult wikipeediast